Foto: Pixabay/ pexels.com

See, et pandeemia on mõjutanud tugevasti lapsi ja noori, pole enam uudis. Suurbritannias tegutsev tervisenõustamise ühendus HART (Health Advisory & Recovery Team) kirjutab, et piirangud ja muud koroonameetmed on märkimisväärselt kahjustanud meie järeltulevat põlvkonda nii vaimses kui ka füüsilises plaanis. Kuigi artikkel kajastab Suurbritannia uuringuid ja andmeid, on olukord tõenäoliselt sarnane ka meil ja mujal maailmas.

SARS-COV-2 pandeemia puhkemine 2020. aasta alguses ajendas valitsust kehtestama mitmeid enneolematuid piiranguid ja sulgemisi nagu sotsiaalne distantseerumine, näomaski kandmise kohustus ja koolide sulgemised, mille tulemuseks oli paratamatult keskkond, mis mõjus vaimselt ahistavalt ning tekkisid mitmed terviseprobleemid: segu üksindusest, hirmust ja ebakindlusest. Ja kuigi osa inimesi võib ju väita, et neid see olukord ei mõjuta, on selge, et lapsed, teismelised ja noored täiskasvanud said kõvasti pihta.

Noorte vaimne tervis sai tugeva hoobi

Kehtestatud piirangutega noortele tekitatud emotsionaalne kahju kogu COVID-19 kriisi ajal on hästi dokumenteeritud. 2020. aasta juulis teatas iga kuues laps Suurbritannias tõsistest vaimse tervise probleemidest ja sama aasta sügisel tundis iga neljas noor, et ei suuda toime tulla. Mullu sügisel tuvastas Inglismaa koolide inspektsioon Ofsted enesevigastamise ja söömishäirete murettekitava suurenemise (loe ka: kolmandik Eesti kooliõpilastest vigastab end tahtlikult), samas kui sulgemised kutsusid esile puuetega inimeste “plahvatuse”.

Vaimse tervise probleemide kasv tõi kaasa rekordilise antidepressantide kasutamise lastel hulgas. Juba poolteist aastat väldanud pandeemia piirangute kumulatiivsed tagajärjed vaimsele tervisele võeti kokku hiljutises põhjalikus ülevaates, mille autorid jõudsid järeldusele, et mõju lastele ja noorukitele oli “tõsine”, kusjuures 80% noortest teatasid oma emotsionaalse heaolu seisundi halvenemisest.

Walesi algkooliõpetajate seas läbiviidud ulatuslik uuring näitas, et töötajate hulgas esineb ärevust ja depressiooni. See võib lapsi omakorda veelgi mõjutada ja viia pühendunud õpetajate lahkumiseni koolist. Aruanded laste pikaajalise COVID-i kohta on toonud esile ka nende nakatumata eakaaslaste probleemid.

Karantiinikahjustused ja imikute suhtlusprobleemid

Kuigi uuringud ja muud statistilised tõendid kajastavad psühholoogilist kahju, mille all noored kannatavad, keskendutakse uuringutes rohkem koolide sulgemisest põhjustatud eakaaslaste vahelise suhtluse vähenemisele ja maskikohustusele, vähem on uuritud seda, kuidas koroonameetmed on takistanud lastega seotud teenuste kvaliteeti ja lastekasvatuslikke aspekte.

Kehtestatud eriolukord andis kohalikele omavalitsustele sisuliselt volituse kohandada hariduslike erivajadustega ja puudega õpilaste jaoks kehtivaid korraldusi, kusjuures suurem osa sellest iseäranis haavatavast sihtrühmast jäi sulgemiskuude jooksul siseruumidesse “vangi”. Telefoni- ja videokonsultatsioonid ei ole piisavad vahendid selliste laste toetamiseks, eriti ebatüüpilise käitumisega laste puhul. Kodune karantiin ja spetsialistide kaugkontakt on paraku sageli raskendanud ohvritel abi küsimist ja oma probleemidest rääkimist.

Isegi kui lapsed on saanud tegeliku kontakti õpetajate ja teiste spetsialistidega, on laialdane maskikandmise kohustus takistanud normaalset suhtlemist. Imikutele ja väikelastele tuttavate nägude nägemise keelamine võib kahjustada nende sotsiaalset arengut. Imikud suhtlevad peamiselt visuaalseid märke lugedes, kusjuures miimika on varajases keeleoskuses oluline osa ja seega on selliste märkide kadumine nende jaoks ahistav (vt katset “Still face” videost).

Hirm mitte maski kanda

Laste jaoks on ülioluline, et lastehoiuasutustes ja koolieelsetes rühmades ei kantaks maske – vaadake seda koolieelse lasteasutuse õpetaja postitatud videot ja otsustage, kas need lapsed näevad õnnelikud välja. Nina-kõrva-kurguarstide aruanded näitavad, et paljud lapsed kannavad maski isegi siis, kui nad on arsti vastuvõtul ning mask tekitab neis hirmu ja närvilisust.

Mõnede kliinikus arsti vastuvõtul käinud laste puhul, kes ei puutu teiste lastega kokku, kuna ei käi koolis, ilmneb ärevuskäitumise tõus, mis väljendub hingeldamise suurenemise, värisemise ja hirmuna kontakti ees. Mõned väljavõtted aruannetest: “Selle tulemusena olen õpetanud lihtsat “hingamisharjutust”, et julgustada teadlikku hingamist, lisades visualiseerimisloo.” /–/ “Ma ütlen sõbralikult, et testimiseks võib nende laps maski eemaldada, kuid on ilmne, et paljud pered on endiselt väga hirmul. Tekib küsimus, miks hirm on ikka veel nii suur?”

On selge, et lapsed ja noored on kogu pandeemia vältel ebaproportsionaalselt suurel määral kannatanud. Ehkki paljudele lastele on vaja psühholoogilise toe laiendamist juba tekitatud emotsionaalse kahju leevendamiseks, oleks praegu kõige tõhusam viis laste tervise taastumiseks see, kui COVID-19 piiranguid sel viisil ühiskonnale enam mitte kunagi peale ei surutaks.

Allikas: HART, lingid artikli sees

Foto: Pexels

Tõlkis Indrek Himma