Taani valitsus on esitanud ettepaneku kaotada äridelt kohustus lasta klientidel maksta sularahas. Valitsuse ettepanek on osa valimiseelsetest majanduskasvu soodustavatest meetmetest, millega loodetakse vähendada ettevõtjate kulusid ning suurendada nende tootlikkust. Ettepanek peab kehtima hakkamiseks saama heakskiidu ka parlamendilt, kuid hääletuse aega ei ole veel paika pandud. Kuigi suur osa taanlastest eelistab sularahata tehinguid, võib paberraha ja müntide käibelt kadumine tuua endaga kaasa ka mõningaid probleeme.

Valitsuse ettepaneku kohaselt ei peaks näiteks poed, restoranid ja tanklad olema kohustatud sooritama sularahatehinguid, sest need võivad olla tülikad ja tekitada lisakulusid. Näiteks peab firma palkama turvafirma, mis transpordiks sularaha ettevõttest panka ning töötajad peavad iga tööpäeva lõpus tegema kassa müügist kokkuvõtte. Lisaks võib tekitada probleeme vahetusraha puudumine. Tegusates või kõrgema hinnatasemega poodides võib sularaha olemasolu kassas tekitada ka turvariske. Taani valitsus väidab, et sularaha käibelt kaotamine lahendaks need probleemid ning elavdaks majandust ja mugavdaks poodlemist. Arvestades seda, et Põhjamaades on sularahast levinum kasutada maksmiseks deebet- või krediitkaarte või hoopis uudseid mobiilirakendusi, ei oodata valitsuse ettepanekule kuigi tugevat vastuseisu.

Paraku on sularahatul ühiskonnal ka omad miinused, näiteks kaardimaksete pettuste kasv. Rootsi näitel on sularaha kasutamise vähenemisega suurenenud krediit- või deebetkaartidega sooritatud kelmused. Saksamaa keskpankuri Carl-Ludwig Thiele sõnul kahjustaks sularaha kaotamine ka tarbijate suveräänsust, võttes neilt valiku oma maksmismeetodite üle. Ta leiab, et valitsusel ei tohiks olla õigust öelda inimestele, kuidas nad võivad oma ostude eest maksta ning meenutas, et igal isikul peaks olema õigus valida meetod, mis nende arvates vastab kõige paremini nende vajadustele. Kui raha on vermitud vabadus, siis sularaha võimaldab inimestel jälgi jätmata reisida: omadus, mis võib olla oluline näiteks tunnistajakaitse programmis osalejatele või riigi poolt tagakiusatutele. Ühtlasi võimaldab sularaha tarbijal talletada privaatsust oma ostutehingute suhtes: diskreetsete ostude puhul ei peaks inimene olema sunnitud oma pangakontot seostama asjakohase tehinguga.

Pankadele ja valitsustele suurem võim

Sularaha kaotamisel võib üheks probleemiks saada ka pankade võimu tugevnemine: kui kõiki tehinguid saab teha vaid panga makseterminalide kaudu, on pankadel võim pidevalt tõsta nende rendihinda, ilma et äridel oleks võimalus keelduda. Makseterminale peaksid hakkama rentima ka asumifestivalide ja väiksemate ürituste ajal kauplejad, väiketalud ja -tootjad ning teenustepakkujad. See kõik tooks eraettevõtjatele lisakulutusi ning paberitööd, mida sularahaga kauplemisel ei ole.

Norra akadeemik Trond Andresen on hoiatanud, et sularahata arveldamisel ühiskonnas võib kogu raha hakata eksisteerima vaid valitsuse kontrollitud pangakontodel. Nii saaksid võimud majanduslanguse ajal julgustada inimesi rohkem kulutama ning raha säästma, kui raha liigub liiga kiiresti. Näiteks võidakse kulutamise soodustamiseks kehtestada säästudele negatiivne intress ehk n-ö säästmise maks. Vastupidises olukorras võib valitsus aga kehtestada maksu ostutehingutele, julgustades inimesi raha hoopis säästma. Sellises süsteemis saaksid võimud kogu aeg kontrollida iga inimese tehinguid ning vajadusel luua selle alusel ka tervikliku pildi nende elust. Selline võim inimelu iga aspekti üle muudaks väga lihtsaks teisitimõtlejate ja valitsusevastaste aktivistide tagakiusamise.

Allikad: The Independent, The Telegraph 1, 2

Foto: thearmageddontimes.com

Toimetas Allar Pajuste

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.