Läänemaailma inimestel on kombeks üldistada kogu Aafrikat ning seal elavaid rahvaid, võtmata arvesse hiiglaslikul maa-alal elavate rohkete rahvaste eripärasid. Samamoodi kiputakse üldistama usulisel pinnal, eirates erinevate rahvaste omapäraseid tõlgendusi nende valitud religioonist. Heaks mitmekesisuse näiteks on hiljuti meedias kõrgendatud tähelepanu saanud Sahara kõrbes elav tuareegide hõim, mis on valdavalt islamiusuline, tõlgendades seda läbi oma ajaloolise vaatenurga. Erinevalt teistest islamistlikest kogukondadest on tuareegi naistel võim mitmete sotsiaalsete ja majanduslike aspektide üle.

Tuareegid on umbes 2 miljonist (erinevatel andmetel ka miljon kuni 5 miljonit – toim.) inimesest koosnev semi-nomaadilik hõim, mis on ajalooliselt tegelenud Sahara kõrbes väärismetallide ja soolaga kauplemisega. Tänapäeval jääb nende eluala Alžeeria lõuna-, Nigeri ida- ja Mali lääneosasse ning ühes kogukonnas elab 30-100 inimest. Nad on tuntud oma uhkuse, võitlemisoskuse ning kunsti (ehete, nahast ja metallist sadulakaunistuste, mõõkade) poolest. Kuigi nad on enamasti islamiusulised, on see segunenud vanade animistlike uskumuste ja tavadega. Näiteks usuvad nad erinevatesse haldjatesse ja džinnidesse, kes on pigem kurjad ning põhjustavad haiguseid.

Üheks nende iseloomulikumaks tunnuseks on meeste nägusid kattev indigosinine loor, mis on teeninud neile hüüdnimeks “Sahara kõrbe sinised mehed“. Looril on mitu tähendust, näiteks esindab see mehelikku identiteeti ning usutakse, et see kaitseb kandjat kurjade vaimude eest, kuid on funktsionaalne ka näo liiva eest kaitsmisel.

Erinevates sotsiaalsetes olukordades kantakse seda eri viisidel, näiteks kaetakse sellega nii nina kui suu austusavaldusena ülemuste, vanemate inimeste ja ämma-äia ees. Mees hakkab loori kandma teismeeas, tähistamaks oma valmisolekut abieluks. Ennekõike peavad mehed nägu katma oma vanemate ning enamuse naiste ees. Samuti ei tohi mehed süüa naiste ees, kellega nad ei saa seksuaalsuhteid luua (näiteks vanemad või ämm): kui ta peab söögiajal kindlasti viibima samas telgis, pöörab ta einestamise ajaks selja.

Naised oma nägusid ei kata, peavad armukesi ja otsustavad lahutuse korral vara jagamise üle

Tuareegide ühiskonnas kehtivad tugevad uskumused ja reeglid, näiteks omavad naised elamispaiku ning loomi ja määravad lahutuse korral vara jaotamise. Islamimaailmas omapärase nähtusena ei kata naised oma nägusid, selgitades, et muidu ei saaks mehed nende ilu nautida. Küll aga võivad nad pärast abiellumist hakata katma oma juukseid.

Seksi ja abielu valdkonnas erineb tuareegide lähenemine enamlevinud traditsioonidest: neil ei ole kinnisideed naise seksuaalse “süütuse“ abieluni säilitamisega, mistõttu võib naine enne abiellumist seltsida nii paljude armukestega, kui ta soovib. Rangeks reegliks on selle puhul aga nõue, et mees peab naise telki saabuma vaid pärast päikeseloojangut ning lahkuma enne koitu. Telgis viibiv perekond teeb sellisel juhul viisakalt näo, justkui külalist ei märgataks. Tuareegide elu jäädvustanud fotograaf Henrietta Butleri sõnul tehakse hõimus kõike äärmise austuse ja diskreetsusega. Selline vaba suhtumine on võimaldanud naistel abielluda hilisemas eas, kui on piirkonnas kombeks: lausa 20-aastaselt.

Abiellumiseks peab mees naisele muljet avaldama oma hoolikalt valmistatud luulega. Ka naised kirjutavad meestele luulet, kuid nad kasutavad selleks eraldi tähestikku, mida õpetatakse emalt-tütrele. Kui paar otsustab abielluda, ei kaota naine oma võimu: talle jäävad alles kõik vabadused, telk ja loomad. Lahutused ei ole tuareegide hulgas ebatavalised ning tavaliselt otsustab naine, kui abielu on vaja lõpetada. Tema määrab ka vara jagamise ning tihti jäetakse mehele vaid kaamel emakodusse naasmiseks. Abielulahutust ei peeta häbiasjaks, perekonnad korraldavad tihti oma tütardele selle tähistamiseks ka pidusid.

Vaatamata kõigile vabadustele, ei ole tuareegide puhul tegemist matriarhaalse ühiskonnaga: mehed on siiski need, kes arutlevad poliitika üle, isegi kui niite tõmbavad tegelikult nende emad ja naised, kellelt küsitakse nõu. Küll aga on tegu matrilineaarse hõimuga, kus perekonnaliin antakse edasi ema kaudu, kuni esimese kuningannani välja. Naiste perekonda eelistatakse lausa nii palju rohkem, et mees pärandab oma vara pigem oma õe pojale, kui enda omale, sest seda peetakse tugevamaks ühenduseks oma perekonnaliiniga.

Viimasel ajal on tuareegide ajaloolist eluviisi hakanud ähvardama mitmed probleemid nagu põud, soola väärtuse langemine, kohalike valitsuste poliitikad ning äärmusrühmitused nagu ISIS ja Boko Haram. Kuigi paljud hõimuliikmed on hakanud üha enam pöörama selga oma traditsioonilistele vabadustele ja uskumustele, ei peljata veel täielikku traditsioonidest loobumist.

Allikad: AnswersAfrica, The Daily Mail, Global Post, Africa Guide

Artikkel ilmus Telegramis esmalt juulis 2015.

Fotod: healingnumeron. wordpress.com, Teo Tarras / culturepattern.com

Toimetas Allar Pajuste

PS. Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6