Türgi parlament kiitis heaks seaduseelnõu, mis karmistab valitsuse kontrolli interneti üle. Uus seaduseelnõu annab Türgi valitsusele õiguse sulgeda veebilehti ja tsenseerida mistahes veebilehtedel olevat sisu ilma eelneva kohtuotsuseta. Eelnõu ootab praegu jõustumiseks peaminister Erdogani kinnitust.

Uue seadusega kohustab riik internetiteenuse pakkujaid salvestama infot veebikasutajate viimase kahe aasta tegevuste kohta ning andma valitsusele vaba juurdepääsu sellele infole. Lisaks näevad kavandatud muudatused ette karistused sobimatu veebisisu autoritele, sisupakkujatele ja kasutajatele.

Sõnavabaduse piiramine

Sõnavabadus on Türgis juba praegu mitmel viisil piiratud – keelustamise, ajakirjanike arreteerimise ja poliitikute väidetava survestamise kaudu.

Ka enne uue internetti tsenseeriva seaduse vastuvõtmist on internetikasutus Türgis tugeva kontrolli all ning tuhandeid kodulehti on blokeeritud. Sõltumatu uudisteagentuuri Bianeti sõnul suleti ainuüksi 2011. aastal üle 110 000 veebilehe ning Google’i andmetel laekus Türgist veebisisu eemaldamise nõudeid tuli eelmisel aastal 1000% rohkem.

Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan on olnud oma internetivastastes avalikes sõnavõttudes väga kujundlik, nimetades Twitterit “nuhtluseks” ja sotsiaalmeediat “ühiskonna suurimaks hädaohuks”. Nimelt kasutasid valitsusevastased protestijad laialdaselt nii Twitterit kui ka Facebooki, levitamaks infot eelmise aasta demonstratsioonide ajal.

“Valitsuse esindajad sotsiaalmeedias”

“Türgi ajalehe Hürriyeti andmetel on valitsus sotsiaalmeediat jälgima ja sellesse kirjutama palganud kuni 6000 inimest, nimetades neid “valitsuse esindajateks sotsiaalmeedias”. Tuhat neist inimestest paiknevad Istanbulis, teised teistes Türgi linnades,” kommenteerib teemat Türgis resideeriv Eesti ajakirjanik Hille Hanso.

Karmistatud kontrollimeetmed interneti üle kiideti heaks pärast tunde kestnud vaidlusi Türgi parlamendis, kus Erdogani juhitav Türgi Õigluse ja Arengu Partei (AKP) domineerib 319 esindajaga 550-st. Debati alguses võrdles opositsiooni esindaja Hasan Oren Erdogani Adolf Hitleriga. “Võimule tulles rääkisid sa Türgi demokraatia tugevdamisest, nüüd aga üritad fašismi juurutada,” ütles ta. “Ära unusta, et Hitler kasutas samu meetodeid.”

On võimatu hinnata, millist enesetsensuuri taset on oodata Türgi tavainimestelt ja aktivistidelt pärast seaduse jõustumist. Niisamuti nagu pole ette teada, milline sisu uue seaduse rakendumisel keelustatakse ning millised inimrühmitused osutuvad valitsuse sihtmärkideks oma on-line sõnavõttude ja mõtteavalduste tõttu. Kuid on ilmselge, et kõnealuse seaduse jõustumine ei muuda meeleavaldajate elu turvalisemaks.

Laupäeval, 18. jaanuaril algasid seaduseelnõu nr 5651 vastased protestimiitingud Istanbulis, Ankaras, Adanas, Bursas, Eskisehiris, Mersinis, Antalyas ja Bodrumis. Rahumeelselt marssivad inimesed said taas tunda politsei “tavalist kokteili” – rünnakut veekahurite, pisargaasi, kummikuulide, pipragaasi ja jõhkrate arreteerimistega.

Laupäevaks, 8. veebruariks, on kavandatud uued protestimiitingud.

Allikad: Revolution News 1; ERR

Foto: Lighthouse Insights

Toimetas Liina Liisveld