Türgi president Abdullah Gül üritas neljapäeval siluda probleeme ja pahameeletormi kodu- ja välismaal, mille vallandasid riigis vastu võetud uued internetiseadused. Türgi parlament kiitis veebruari alguses heaks seaduseelnõu, mis karmistab valitsuse kontrolli interneti üle. Uus seaduseelnõu annab Türgi valitsusele õiguse sulgeda veebilehti ja tsenseerida mistahes veebilehtedel olevat sisu ilma eelneva kohtuotsuseta. Eelnõu ootab praegu jõustumiseks peaminister Erdogani kinnitust.

“On mõningaid probleemseid punkte,” märkis Gül, kes peab seaduse jõustumiseks lähema 15 päeva jooksul allkirjastama. “Me töötame nende kallal,” lubas president.

Uue seadusega kohustab riik internetiteenuse pakkujaid salvestama infot veebikasutajate viimase kahe aasta tegevuste kohta ning andma valitsusele vaba juurdepääsu sellele infole. Lisaks näevad kavandatud muudatused ette karistused sobimatu veebisisu autoritele, sisupakkujatele ja kasutajatele.

Näiteks annab seadus riiklikule telekommunikatsioonifirmale õiguse takistada ilma vastava kohtuotsuseta ligipääsu võrguküljele, mis rikub privaatsust või mille sisu on solvav.  Kritiseerijate hinnangul võib selle alla liigitada mida tahes. Samuti lubab see jälgida kodanike internetikasutamist ja nõuab teenusepakkujatelt kasutajate registri pidamist, mida võimud võivad igal ajal välja nõuda. Ka pole võimuesindajatel mingit kohustust kasutajaid uurimise alla sattumisest teavitada.

Peaminister Recep Tayyip Erdoğani valitsus on ühtlasi asunud kättemaksuks korruptsioonijuurdluse eest puhastama korrakaitse- ja kohtuorganite ridu. Ajakirjanduse hinnangul on alates detsembri keskpaigast karistada saanud vähemal 6000 politseinikku, koha on kaotanud kümned kõrged politseiametnikud. Vallandatud on ka arvukalt kohtunikke, prokuröre ja teisi kõrgeid kohtuametnikke, keda seostatakse korruptsioonijuurdlustega.

Sõnavabaduse piiramine

Sõnavabadus on Türgis juba praegu mitmel viisil piiratud – keelustamise, ajakirjanike arreteerimise ja poliitikute väidetava survestamise kaudu.

Ka enne uue internetti tsenseeriva seaduse vastuvõtmist on internetikasutus Türgis tugeva kontrolli all ning tuhandeid kodulehti on blokeeritud. Sõltumatu uudisteagentuuri Bianeti sõnul suleti ainuüksi 2011. aastal üle 110 000 veebilehe ning Google’i andmetel laekus Türgist veebisisu eemaldamise nõudeid tuli eelmisel aastal 1000% rohkem.

Türgi kuulub koos Hiinaga praegu juba niigi kahtlaste reeglitega riikide hulka, kus võrguhiiu Google ülevaate kohaselt tsenseeritakse internetti kõige karmimalt.

Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan on olnud oma internetivastastes avalikes sõnavõttudes väga kujundlik, nimetades Twitterit “nuhtluseks” ja sotsiaalmeediat “ühiskonna suurimaks hädaohuks”. Nimelt kasutasid valitsusevastased protestijad laialdaselt nii Twitterit kui ka Facebooki, levitamaks infot eelmise aasta demonstratsioonide ajal.

Allikad: Phys Org, BNS, Telegram, Revolution News

Loe ka: The Economist

Foto: Osman Orsal, Reuters / Scanpix

Toimetas Mariann Joonas