Foto: Juris Freidenfelds/ pexels.com

Kuna Ukraina ja Venemaa on peamised nisu eksportijad, siis sõjaline kokkupõrge Musta mere naaberriikide vahel võib vallandada toidukriisi, mis tabab EL-i ja kogu maailma täie jõuga. Poliitiliselt on antud tagajärjele vähe tähelepanu pööratud ja see võib kibedalt kätte maksta, analüüsib Wochenblick.

Sõda Venemaa ja Ukraina vahel raputab maailma ja ka rahvusvahelisi teraviljahindasid. Kaks naaberriiki annavad 29 protsenti maailma nisuekspordist. Kokku ekspordivad nad aastas 60 miljonit tonni teravilja. Lisaks on Ukraina üks suuremaid odra, maisi ja rapsi eksportijaid ning omab kolmandikku “mustast maast”. Seda peetakse maailma parimaks pinnaseks. Lühidalt: kõige tootlikumad põllud on Ukrainas, “Euroopa viljaaias”.

Põllumajandussektoril on oluline majanduslik roll, mis moodustab 18 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKT) ja 42 protsenti kogu ekspordist. Ainuüksi 2021. aastal teenis riik teraviljaekspordist 12,3 miljardit USA dollarit. Nisu osas konkureerib Ukraina otse Venemaaga lähiturgudel nagu Egiptus ja Türgi.

Suurimad nisu eksportijad

Venemaa ja Ukraina rahvusvaheliste viljasaadetiste peamine kanal on Must meri. Väike-Aasia ja Kagu-Euroopa vaheline sisemeri koos naaberriikide Ukraina, Venemaa, Gruusia, Türgi, Bulgaaria ja Rumeeniaga on muutunud juba teiseks sõjalavaks. Kui Musta mere piirkonnast selle põhikanali kaudu toimuks teravilja ekspordi võimalik katkestus või isegi katkemine, oleksid tagajärjed laastavad. Eksperdid peavad juba lähinädalatel tarne kitsaskohti võimalikuks.

Katastroofilised tagajärjed

Oodatav nisuhindade edasine dramaatiline tõus ei põhjustaks mitte ainult toiduainete hinna järsku tõusu, vaid vallandaks ka toidukriisi Euroopas, Lähis-Idas ja mujal maailmas.

Elame juba ajal, mil toiduga kindlustamatus on koroonapettuse ettekäändel kehtestatud meetmete ja sellega seotud ülemaailmsete tarneahela häirete tõttu suurenenud. Toiduhinnad on juba drastiliselt tõusnud. Kui see suundumus veelgi tugevneb – näiteks kui ka leivahinnad jätkavad tõusmist, muudaks see koos energiahindade järsu tõusuga destabiliseerivaks paljusid maailma piirkondi.

Toidukriisi oht

Ajakirja European Journal of Public Health aruanne näitab, et maailmamajandus on koroonapandeemia tõttu tohutu pinge all. See suurendab pikaajalise toiduga kindlustamatuse ohtu, mis on paljudes kõrge sissetulekuga riikides juba laialt levinud. Pärast 2008. aasta ülemaailmset finantskriisi oli hinnanguliselt 13,5 miljonit Euroopa leibkonda toiduga kindlustamata. Praegune majanduslangus on aga palju sügavam ja kestab tõenäoliselt kauem. Kogu toiduga varustamine võib seiskuda.

Suurenenud oht

Toiduga varustamisele on kaks omavahel seotud ohtu: ühest küljest on tegemist toidupuudusega, mis, nagu juba näidatud, põhjustab hinnatõusu. Ja teisest küljest saadaoleva toidu ebaõiglane jagamine. Selle hoiatusmärgiks on toidupankade poole pöördujate üha suurenev arv.

Eriti tabab vaeseid

Põllumajandusliku tooraine nappuse tõttu kurdavad Euroopa põllumehed juba praegu leiva, pasta ja muude toodete valmistamisel kasutatavate põhitoiduainete nagu nisu ja riisi kõrgete hindade üle. Hinnatõusud on 2020. aasta algusest olnud kuni 17 protsenti. Need mitte ainult ei tõsta tarbijahindu, vaid tabavad veelgi rohkem inimesi, kes juba niigi vaevu ots otsaga kokku tulevad.

Sõda mõjutab meid otseselt

Lisaks hirmule sõja edasise eskaleerumise ees kardetakse ka kõikehõlmavat toidukriisi, mis ei toimu kodumaast tuhande(te) kilomeetri(te) kaugusel, vaid otse meie endi lävel. Selline, mis mõjutab iga inimese elu ja toiduga kindlustatust. Konfliktil on dramaatiline mõju kogu Euroopa energiasektorile.

Kuigi korduvalt rõhutatakse, et gaasivarustus on kindel, on see eksitav. Näiteks VP panga peaökonomist Thomas Gitzel on ausam, mööndes, et Euroopa sõltub Vene gaasist. EL saaks Venemaalt ligi poole vajalikust. Neid gaasitarneid ei ole võimalik täielikult kompenseerida.

See muudab Venemaa-Ukraina sõja otseseks ohuks meile kõigile.

Allikas: wochenblick.at

Foto: Freepik

Tõlkis ja toimetas Hando Tõnumaa