Eelmise nädala neljapäeval võttis USA parlamendi esindajatekoda vastu küberturvalisuse seaduse ehk CISPA, milles sisalduvatest rohketest vastuoludest oleme ka pikemalt kirjutanud.

Eelnõu sai 288 poolt- ja 127 vastuhäält. Alamkojast liigub dokument nüüd senatisse, kus toimub samuti hääletus. Kui see ka senati läbib, on viimane sõna presidendil, kellele nõuandjad on juba andnud nõu CISPA-le praegusel kujul veto peale panna. Siiski on just Obama see, kes kongressilt küberturvalisuse seaduse vastuvõtmist nõuab, sest valdkond vajab reguleerimist. CISPA sai alamkoja toetuse ka aasta tagasi, kui eelnõu esimest korda seadusandjate ette jõudis, kuid jäi siis senatisse vinduma.

Neljapäevasel debatil tuli loomulikult jutuks ka Bostoni terrorirünnak. Esindaja Mike McCaul ütles oma sõnavõtus, et pommiplahvatus on piisav põhjus, et küberturvalisuse seadus vastu võtta, hoolimata sellest, et esmaspäeval lõhatud pommidel polnud küberterroriga mingit ilmset seost. “Hiljutised sündmused Bostonis demonstreerivad, et me peame vabariiklaste ja demokraatidena ühiste keele leidma”, et võtta vastu seadus, mis tugevdab rahvuslikku julgeolekut, ütles McCaul. “Bostoni puhul oli tegu päris pommidega. Sellel juhul on tegemist digitaalsete pommidega, ja need digitaalsed pommid on meie poole teel”.

Teine esindaja, Dan Maffei ütles, et CISPA on vajalik, et kaitsta USA-d iseseisvate gruppide, nagu WikiLeaks, eest. Samuti lisas ta kinnitamata väite, et salajaste dokumentide lekitamisega tegelev veebilehekülg on “kasutusele võtmas väga agressiivseid meetmeid, et häkkida sisse” USA arvutivõrkudesse.

Allikad: BBC, RT, Business Insider, Wikipedia 

Toimetas Maarja Aljas