Foto: Pixabay / TBIT

Viimastel nädalatel on toimunud suuri muutusi finantsmaailmas, mille tulemusena on USA dollar kaotamas oma ligi sajandipikkust mõjuvõimu rahvusvahelise kaubanduse ametliku valuutana. See on ka üks põhjusid, miks Bitcoin on viimasel ajal nii palju tõusnud ning püsib tugev.

Saudi Araabia on viimase seitsme päeva jooksul võtnud vastu majandusstrateegia ilma USA sõltuvuseta, vahendab Bloomberg ning nüüdsest asendab Venemaa enimkaubeldava valuutana dollari Hiina jüaan. Kahe riigi koostöö on Venemaale kehtestatud sanktsioonide jõustudes süvenenud – Kreml kutsub üles konverteerima “toksilistest” valuutade asemel “sõbralikeks” valuutadeks. Saudi Araabia on sõlmimas kaubandusliitu Hiina, Venemaa, India, Pakistani ja nelja Kesk-Aasia riigiga, kes kõik astuvad selle sammuga USA dollarist kaugemale.

Hiina kogub krediiti rahuvahendajana

Hiina ja Prantsusmaa ettevõtted viivad lõpule esimese piiriülese veeldatud maagaasi kaubanduse jüaani-põhisele arveldusele, vahendab Daily Times. Hiina riiklik offshore-naftakorporatsioon ja Prantsusmaa TotalEnergies on väidetavalt lõpule viinud Hiinast esimese imporditud veeldatud maagaasi ostu, mille arveldamine toimub Hiina jüaanides Shanghai nafta- ja maagaasibörsi kaudu.

Jaapan lööb lahku lääne liitlastest G7-s ja ostab Venemaa naftat üle 60 dollari barreli piirmäära pärast seda, kui OPEC-i kartell ja Moskva vähendasid tootmist ja sundisid hindu tõstma, vahendab Daily Mail.

Hiina sõlmis just ajaloolise vaherahu Saudi Araabia ja Iraani vahel. Time vahendab, et Iraani ja Saudi Araabia vaheline konflikt on lahenemas: nende riikide välisministrid kohtusid 6. aprillil Pekingis ning kõik märgid näitavad, et Hiina üritab Lähis-Ida piirkonnas oma mõjuvõimu suurendada ning rahuvahendus on selleks suurepärane võimalus.

Dollari dumping: kas uus BRICS-i valuuta asendab USA valuuta kaubanduses?

BRICS, kuhu kuuluvad Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika Vabariik, töötab ühise valuuta loomise kallal, püüdes loobuda USA dollarist ja peatada Ameerika domineerimine. See samm tuleneb muu hulgas sellest, et Moskva ja Peking nõuavad lääne sanktsioonide taustal dedollariseerimist, vahendab First Post.

USA dollarit on nimetatud valuutakuningaks. See sai maailma ametlikuks reservvaluutaks 1944. aastal: selle otsuse tegi 44 liitlasriigi delegatsioon Bretton Woodsi lepinguga. Sellest ajast peale on dollaril olnud maailmas ülim staatus, mis on andnud USA-le ebaproportsionaalselt suure mõjuvõimu teiste majanduste üle. Tegelikult on USA juba pikka aega kasutanud sanktsioonide kehtestamist vahendina oma välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

Kuid mitte kõigile ei meeldi USA reeglite järgi mängida ning sellised riigid nagu Venemaa ja Hiina on esimesed, kes soovivad dollari hegemooniat peatada. Dedollariseerimisena tuntud protsess viitabki dollari domineerimise vähendamisele maailmaturgudel. See on protsess, mille käigus asendatakse USA dollar valuutana, mida kasutatakse nafta ja/või muude toorainetega kauplemisel.

Dedollariseerimine hoogustus Vene-Ukraina sõjaga

Dedollariseerimise pooldajad ütlevad, et see protsess vähendaks teiste riikide sõltuvust USA dollarist ja USA majandusest, mis võib aidata leevendada USA majanduslike ja poliitiliste muutuste mõju nende endi majandustele. Lisaks saavad riigid vähendada valuutakõikumiste ja intressimäärade muutuste ohtu, mis võib aidata parandada majanduse stabiilsust ja vähendada finantskriiside ohtu.

See protsess on viimastel aastatel hoogu kogunud, eriti eelmisel aastal. 2022. aastal märkis Rahvusvaheline Valuutafond, et keskpangad ei hoia reservi samades kogustes kui eelmisel aastal.

Venemaa karistamiseks sissetungi eest Ukrainasse külmutasid lääne valitsused eelmisel aastal 300 miljardi dollari väärtuses Venemaa välisvaluutareserve, mis on ligikaudu pool selle kogumahust, ja arvasid Venemaa pangad välja rahvusvaheliste SWIFT-maksete süsteemist.

Investeerimisplatvormi Bestinvest tegevdirektor Jason Hollands selgitab: “Nn dollari relvastamine on raputanud paljusid riike, mitte ainult Venemaad. Riigid, kes soovivad Venemaaga kauplemist jätkata, nagu India ja Hiina, on hakanud seda tegema hoopis ruupiates ja jüaanides, vallandades rahvusvahelise kaubanduse dedollariseerimise protsessi.”

Ta lisas, et ka Brasiilia ja Hiina kauplevad nüüd omavahel jüaanides, aidates kaasa Hiina mõjuvõimu kasvule.

See kõik on USA dollari jaoks üsna halb!

USA dollar on troonilt langemas, aga selge on see, et täielik kukkumine ei saa juhtuda üleöö. USA dollar on endiselt mõjuvõimas vahend kaubandussanktsioonide kehtestamisel, aga olukord on muutumas.

Hiina jüaan moodustab umbes 1,3% ülemaailmsetest maksetest, samas kui 40% ülemaailmsetest maksetest tehakse USA dollarites, 38% eurodes, 7% naelsterlingites ja 3% jeenides. Maailma keskpank hoiab umbes 60% oma reservidest USA dollarites.

Läänel on olnud kõik võimalused olla endiselt tugev, aga viimaste aastekümnete otsustega on lääs ise endale kuuli jalga lasknud. Igasugused seadused ja sanktsioonid pidurdavad innovatsiooni. Lääs hävitab ettevõtlust ja oma suveräänsust. Maailma ajalugu on näidanud, et kõik toimub tsüklites –  vaadake näiteks, mis juhtus Rooma impeeriumiga.

Allikad: Bloomberg, Daily Times, Time, Daily Mail

Toimetas Hando Tõnumaa