Poliitikud üle maailma osalesid hiljuti Nelson Mandela suurejoonelisel matusetalitusel. 95-aastast Mandelat peetakse üldsuse poolt rahuarmastavaks revolutsionääriks, teda armastati kui inimõiguste eest võitlejat. Peavoolumeedia on aga vähe kajastanud Mandela ja USA riigipeade tõelist suhet: kuni 2008. aastani pidas USA Mandelat veel terroristiks.

Nelson Mandela riiklikul matusetalitusel Barack Obama poolt välja öeldud kiidusõnad kõlavad kummastavalt, kui mõelda, et endine Lõuna-Aafrika Vabariigi president ärritas tihti USA riigipäid oma poliitiliste seisukohtade ning lojaalsusega Kuuba ja Liibüa suhtes.  1962. aastal süüdistati Mandelat sabotaažis ja valitsuse kukutamise vandenõus ning talle määrati karistuseks eluaegne vangistus, millest ta vabanes 1990. aastal. Peale vangistuse lõppemist valiti Mandela Lõuna-Aafrika Vabariigi esimestel vabadel valimistel riigi esimeseks mustanahaliseks presidendiks.

Aafrika Rahvuskongress ja külm sõda

Nelson Mandela sattus USA terroristide nimekirja, sest oli Aafrika Rahvuskongressi (ARK) üks juhtidest. ARK, mida toetas Lõuna-Aafrika Kommunistlik Partei, eesmärgiks oli võidelda rahva enamuse võimu eest (valgete vähemuse võimu vastu), demokraatia ning maa ja omandi õiglase jaotamise eest. Nii ARK kui ka Aafrika Kommunistlik Partei said sõjalise väljaõppe Nõukogude Liidus. Mandela ja teisedki ARK liikmed pooldasid küll rassideülest demokraatiat, kuid paljud grupi liikmed samastusid ka kommunistlike riikide poliitikaga.

Nelson Mandela isiklikult rajas ARK relvastatud tiiva 1960. aastate alguses. USA sildistas ARK kui terrorismiorganisatsiooni 1980. aastatel, sest tsiviilisikud olid “langenud ARK poolt algatatud või nendele omistatud intsidentide ohrviks”. 1986. aastal ütles tollane USA president Ronald Reagan, et ARK algatas ja oli seotud “kavatsetud terrorirünnakutega – teedele miinide paigaldamise ja avalike kohtade pommitamisega selleks, et veelgi suuremaid repressioone kaasa tuua.”

Samas, veel 1981. aastal Reagan toetas Lõuna-Aafrika valitsust, nimetades seda “riigiks, mis on USA-d igas sõjas abistanud, riigiks, mis on oluline vabale maailmale oma mineraalide tootmise tõttu”. Rassiliselt segregeeritud Lõuna-Aafrika oli nimelt külma sõja ajal Washingtoni suurim kaubanduspartner Aafrikas, pakkudes uraani, vanaadiumi ja teiste strateegiliste materjalide varusid, samuti ka USA mereväele vahesadamaid ja nelja rakettide jälgimise jaama.

Mandela, Castro ja Gaddafi

Mandela 27 vangistusaasta jooksul tegid kõik järjestikused USA valitsused koostööd või vähemalt talusid Lõuna-Aafrika valgenahalisi juhte. Vaid viimastel vangistusaastatel sai Mandela ja anti-apartheidi  liikumine jõudu ka USA-s. Mandela vangistusaastad langesid kokku külma sõja viimase veerandsajandiga ning see ülemaailmne võitlus oli ka USA ja Lõuna-Aafrika juhtide suhetes määrava tähtsusega.

USA presidendid ning Lõuna-Aafrika rassilise eraldatuse poliitika juhid nägid end kui kommunismi takistajaid. See tegi võimalikuks ka süstemaatilise rassilise diskrimineerimise Lõuna-Aafrikas.

Nelson Mandela jäi lojaalseks neile, kes pakkusid talle ja tema grupile moraalset ning finantsilist toetust aegadel, mil ARK läänes just kuigi populaarne ei olnud. Mandela kohtus ning kiitis juhte nagu Kuuba Fidel Castro ja Liibüa Moammar Gaddafi. Mandela võttis ka sõna USA vägede Iraaki saatmise vastu 2003. aastal ning oli USA Iraagi-vastase tuumaprogrammi kampaania vastu.

Bürokraatlikud segadused

Ameerika ja Lõuna-Aafrika vaheline suhe hakkas viimaks muutuma, kui mustad lõunaaafriklased 1984. aastal laialdase ülestõusu algatasid, mis anti-apartheidi ehk rassilise eraldatuse poliitika vastase võitluse USA televisiooni ja ajalehtede esikülgedele tõi. Üsna pea marssisid juba USA demokraadid Lõuna-Aafrika saatkonna ees.

USA kongress võttis 1986. aastal vastu Lõuna-Aafrika vastu algatatud majandussanktsioonide seaduse. Sanktsioonid olid piiratud ning ei olnud mõeldud Lõuna-Aafrika valitsuse kukutamiseks, kuid see seadus näitab hetke, kui USA ja Lõuna-Aafrika vaheline suhe muutus. 2008. aastal tehti George W. Bushi administratsiooni ajal ettepanek Mandela eemaldada terrorismi jälgimisnimekirjast. USA kaitseministeerium jäi aga endale kindlaks ning Mandela ja teisedki ARK liikmed jäid terrorismiohu nimekirja ka ajal, kui Bush Mandelat 1990. aastal, vastvabanenuna, Valges Majas tervitas. Väidetavalt oli Mandela terroristide nimekirjas nii kaua nii-öelda “bürokraatlike segaduste” tõttu.

Juba vaba mehena on Mandelat USA presidentide poolt palju kiidetud. Obama näitas üles veel erilist poolehoidu, viidates Mandelale kui kangelasele ning rõhutades, et ka tema poliitiline tegevus algas 1980. aastatel just anti-apartheidi aktivistina.

Allikad: NPR, Washington Post, CS Monitor, Ben Swann, All Africa, NCB News

Mandelast ja Uue Maailmakorra (New World Order, NWO) vandenõudest loe siit: Common Sense Conspiracy, Vatican NWO

Foto: South Africa The Good News / Wikimedia Commons

Toimetas Hendrik Mere