Muule maailmale võrdlemisi märkamatult on USA-s hakanud taaskord kerkima esile probleemid seoses vaba internetiga. Seekord ei üritata läbi suruda uusi interneti tsenseerimise lepinguid, vaid internetiteenust pakkuvad korporatsioonid (ISP) on saanud teatud ulatuses võimu valida, millistele veebilehtedele on inimestel ligipääs.

2010. aastal võttis riiklik kommunikatsioonikomisjon (FCC) vastu neutraalse interneti poole liikuvad seadused. Nende kohaselt ei oleks ISP-del muu hulgas õigust valida välja veebilehti, mida blokeerida ja mille laadimiskiirust kas aeglustada või kiirendada. Järgneva paari aasta jooksul ei pidanud paljud ISP-d aga nendest seadustest kinni ning USA telekommunikatsooniettevõte Verizon läks FCC vastu kohtusse. Selle aasta jaanuaris otsustas USA apellatsioonikohus, et FCC-l ei ole volitusi selliste seaduste kehtestamiseks, kuna ISP-d ei liigitu teleside alla ja seega ei saa nende tegevust reguleerida.

USA telekommunikatsiooniseaduse järgi on olemas sideteenuse pakkuja, kes pakub peamisi teenuseid, ja informatsiooniteenuse pakkuja, kes pakub arenenud teenuseid ja on vabastatud eelmistele kehtivatest kohustustest. Kuna ISP-d liigitatakse viimaste alla, siis ei saagi neile piiranguid kehtestada. See tähendab, et praegu võivad korporatsioonid pakkuda kiiremat laadimiskiirust valitud veebilehtedele, näiteks enda omadele, et saada eelist konkurentide ees või firmale rohkem maksnute omadele, et teenida rohkem raha rikkamate saitide pealt.

Suurkorporatsioonidel võim piirata internetikasutust

Muret tekitab ka massimeedia ja kommunikatsiooniettevõtte Comcast teadaanne, et ta plaanib ära osta Time Warneri, liites kaks USA suurimat ISP-d kokku. Selline superkorporatsioon saaks hõlpsalt korraldada internetimaailmas sarnase pakettide süsteemi, nagu on televisioonis.

Kui Comcast ostab Time Warneri ära, luues ühe hiiglasliku korporatsiooni, mis omab suurt osa kõigist USA-s näidatavatest telekanalitest ning müüb internetiteenust väga suurele osale USA elanikele, otsustab firma suure tõenäosusega, et tema enda kanalite veebilehed peavad olema eelistatud, pannes need interneti tavapaketti ja määrates neile kiire laadimiskiiruse. Tavakodanik otsustab, et ta ei soovi lisaraha eest lisapakette osta ning seega on tema interneti kasutus piiratud vaid kindlatele veebilehtedele, sest teised on kas blokeeritud või lihtsalt üliaeglaselt laadivad.

Seega võib tekkida olukord, et rikkad suurfirmad maksavad ISP-dele, et nende veebilehed paigutataks kindlatesse pakettidesse ja saaks kiire laadimiskiiruse, aga väikesed ja mittetulundusorganisatsioonide veebilehed ei saa võimalustki võistelda rikaste lehekülgedega. Inimesed saavad ligipääsu vaid rikaste valitud veebilehtedele ja need on neile ainukesteks info allikateks, mis muudab selle infoga manipuleerimise väga lihtsaks. Kui internetipaketis on inimesel ligipääs vaid näiteks CNN-ile, siis on selle isikuni jõudvad uudised paratamatult vaid ühest vaatepunktist edastatud, mõjutades ühekülgselt ka tema enda arvamust ja hoiakuid.

Selleks aga, et saada ligipääs muudele uudisteportaalidele, peaks klient maksma lisatasu “uudistepaketi” eest, kuhu kuuluksid veebilehed, mis on ISP-le maksnud piisavalt palju raha, et neid sinna kaasataks. Ilmselt The Guardiani sealhulgas ei saaks olema, nagu muidki välismaiseid lehekülgi – nende eest tuleb lisa maksta. Eraldi lisatasude eest võivad inimesed justkui vaba interneti kokku panna – viis dollarit otsingumootorite eest, veel viis sotsiaalmeedia jaoks, veel 10-ga saab videosid vaadata Youtube’ist jne. Lõpuks on “supersoodsast“ 20-dollarilisest interneti põhipaketist saanud 50-dollariline piiratud kategooriatega internet. Kui tahta külastada lehekülgi, mis pole pakettides, tuleb varuda aega ja lootust, et sait pole blokeeritud.

Internetivabaduse reeglite tühistamine on tekitanud pahameelt inimestes üle kogu maailma

Kohe peale kohtuotsust algatati petitsioon  ISP-de ümberklassifitseerimiseks ning nendele neutraalsuse reeglite kehtestamiseks. See tähendaks, et Barack Obama käsiks FCC-l nimetada ISP-d ümber sideteenuse pakkujateks ja seega võimaldaks nende tegevust reguleerida. Kuigi petitsioonile suudeti koguda 105 572 allkirja, vastas president sellele, et tema toetab vaba internetti küll, kuid ta ei saa FCC-i suunata, kuna see on sõltumatu agentuur.

FCC-d juhivad viis erivolinikku, kelle nimetab ametisse president ja kelle kinnitab viieks aastaks ametisse USA senat. Järelevalvet FCC üle teostab kongress. FCC esimees Tom Wheeler on avalikult lubanud kasutada oma ametikoha kogu autoriteeti, et hoida internetti vabana ja ta peaks peagi avalikult teatama oma plaanist interneti neutraalsuse saavutamiseks.

Jaanuari lõpus esitasid aktivistid üle 80 organisatsioonist miljoni allkirjaga petitsiooni Tom Wheelerile, nõudes, et organisatsioon tegutseks interneti neutraalsuse taastamise nimel. Veebruari alguses esitasid kongressi demokraadid eelnõu, mis taastaks interneti neutraalsuse reeglid, kuid vabariiklaste tugeva vastuseisu tõttu ei näi, et see läbi läheks.

Allikad: PC World, Truth Out, Alternet

Foto: bgr.com

Toimetas Marlen Laanep