2010. aastal avaldas Wikileaks hulgaliselt salastatud materjale, mis jõudsid nendeni tänu USA sõdurile Bradley Manningile. Manning vahistati sama aasta maikuus ja märtsis 2011 esitati talle lõplik süüdistus 22 seaduserikkumises.

Süüdistuste kõige tõsisem punkt oli „vaenlase abistamine“, mille maksimum karistust – surmanuhtlust –süüdistajad ei soovinud, küll aga nõudsid nad ennetähtaegse vabanemise lootuseta eluaegset vangistust.

28. veebruaril tunnistas juba üle tuhande päeva vangistuses veetnud Bradley Manning end esimest korda süüdi talle esitatud süüdistuse kümnes punktis, kuid mitte kõige tõsisemates. Riiklikud süüdistajad sellega ei leppinud ning soovivad jätkata kohtuteed, et Manning kõikides punktides süüdi mõistetaks.

Prokuratuur on 3. juunil algavale kohtuprotsessile kutsunud 141 tunnistajat ning väidetavalt üritatakse tõestada, et Manningu lekitatud dokumendid leiti ka Osama bin Ladeni peidupaigast 2011. aasta mais.

Kui Manning tõesti vaenlase abistamises süüdi mõistetakse, saab sellest üsna murettekitav kohtupretsedent. Edaspidi ähvardaks salastatud dokumentide internetti lekitajaid surmanuhtlus ning sellega hirmutamine näibki olevat hetkel USA eesmärk.

Allikad: Russia Today, New York  Times

Wikipedia artikkel Manningust.

Toimetas Maarja Aljas