Ukraina presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšõnov ütles eile Kyiv Postile, et Venemaa andis samasuguse kellaajaga ultimaatumi ka varasemaks päevaks: “Nad ei alustanud kell viis hommikul pealetungi baasidele, kuid olukord Krimmis on endiselt pingeline.”

Uudisteagentuuride sõnul esitas Ukraina võimult tõrjutud president Viktor Janukovõtš Moskvale ametliku palve saata Vene väed Ukrainasse, et taastada seal seadus ja kord, ütles Vene suursaadik ÜRO Julgeolekunõukogus esmaspäeval. Viktor Tšurkini sõnul oli Janukovõtš saatnud kirjaliku palve Vene riigipeale Vladimir Putinile.

Tšurkin ütles, et radikaalsed ekstremistid on Ukrainas võimu haaranud ning ähvardavad venelaste elusid ja legitiimseid huvisid. “Ukraina on kodusõja künnisel. Riigis on kaos ja anarhia,” tsiteeris Tšurkin Janukovõtsi kirja, mille koopiat ta lehvitas, et kõik seda näeksid. “Lääneriikide mõjul on toimumas terroriaktid ja vägivald. Inimesi kiusatakse taga keele ja poliitilistel põhjustel. Sellest lähtudes kutsun ma Vene presidenti, härra Putinit kasutama Vene Föderatsiooni relvajõude, et taastada legitiimsus, rahu, seadus ja kord, stabiilsus ning kaitsta ukraina rahvast.”

Pikemalt olukorra kohta Ukrainas loe Telegrami artiklist “Ukraina sündmuste ümber käivad võimumängud”.

Hiina toetab Venemaad?

Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas 3. märtsil pärast telefonikõnet Hiina kolleegiga, et Hiina toetab Venemaa poliitikat Hiina suhtes. Samas kirjutavad Hiina väljaanded, et diplomaatide sõnul järgib Hiina teiste riikide sisesuhete osas jäigalt mitte-sekkumise poliitikat ning austab Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

South China Post vahendas välisministeeriumi pressiesindaja Qin Gangi sõnu: “Hiina on alati kõrgelt hinnanud diplomaatia põhimõtteid ja rahvusvaheliste suhete reegleid.” ning “On põhjuseid, miks Ukraina on täna sellises seisus nagu ta on,” ütles ta kommenteerides välisministeeriumi lehel olnud lauset, et Krimm oli kunagi osa Venemaast.

Pekingi Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Niu Juni arvates tuleb neid lauseid tõlgendada järgmiselt: “Venemaa ei käitunud õigesti ja Hiina ei toeta sõjalist sekkumist.” Kuna aga Hiina soovib Venemaale siiski poolehoidu näidata, otsustati Ukraina olukorda seletada vihjates Krimmi ja Venemaa ajaloolistele seostele, leidis professor.

Allikad: Kyiv Post, BNS, Business Week, South China Morning Post

Foto: Reuters / Scanpix

Toimetas Mariann Joonas