Uus-Meremaa koroonastatistika näitab, et 18% Covidi vastu topelt-vaktsineeritutest esines infektsioon uuesti. Veebruaris ja märtsis esines Uus-Meremaal üle 90% koroonajuhtumitest ja enamik ülejäänutest jaanuaris. Enne 2022. aastat teatas Uus-Meremaa väga vähestest väidetavatest Covidi infektsioonidest. Nii palju siis Covidi testravimitest, mis kaitsevad nakkuse eest!

Uus-Meremaa, mis on koroonaajal olnud valdavalt muust maailmast ära lõigatud, avaldab igapäevaseid juhtumeid, hospitaliseerimist ja surmajuhtumeid Covid-geeniteraapia (ehk vaktsineerimise) staatuse järgi. Kuigi avalikult on kättesaadav vaid ühe päeva statistika, tagab Wayback Machine, et vähemalt mõned veebilehed ei ole ajaloole igaveseks kadunud. Andmeid koroonajuhtumite kohta koguti alates 2022. aasta veebruari keskpaigast ja siluti seitsmepäevase libiseva keskmisega, et luua Covid-juhtumite aegrida vaktsineerimis-staatuse järgi.

Graafikul näidatud andmed on märkimisväärsed mitmel põhjusel.

Esiteks on ilmne, et viimase Covid-laine ajal oli DNA/mRNA ravimikatsetes osalenute infektsioonide sagedus märkimisväärselt madalam võrreldes nendega, kellele oli antud üks, kaks või kolm “vaktsiiniannust”. Veelgi enam, see ei ole väike mõju – ligikaudselt näidatud perioodi jooksul:

• 10% kolm annust saanud isikutel esines infektsioon;
• 14% kaks annust saanud isikutest esines infektsioon;
• 18% kaks annust saanud isikutest esines infektsioon;
• ainult 3% ravimikatses mitteosalenud isikutest olid “nakatunud”.

Ühendkuningriigis on juba mõnda aega leitud kõrgeimaid haigusjuhtude määrasid kolm geeniravimi annust saanud isikutel, kusjuures üksik- ja kahekordsete juhtumite arv on palju madalam. Uus-Meremaal on kõige kõrgem nakatumise määr kolmekordse annuse saanud isikute hulgas.

Kahekordse doseerimise juhtumite andmetel näib olevat varasem tipp kui ravimikatses mitteosalenute seas, ühe doosi saanute grupis ja kolmekordse doosi saanud isikute andmetes.

Niinimetatud “vaktsineerimata”, ühekordse doseeritud ja kahekordse doosiga juhtumite arv on kõik langenud ligikaudu 45% alates nende vastavatest tippudest, kuid kolmekordse doosi saanute isikute juhtumite arv on alates nende haripunktist langenud vaid umbes 20%.

Uus-Meremaa andmed võimaldavad hinnata Covid-testravimite efektiivsust loomuliku immuunsuse puudumisel.

Korrigeerimata hinnangud testravimite efektiivsuse kohta 2022. aasta märtsi lõpu seisuga.

Need andmed on vastuolus Ühendkuningriigi hiljutiste andmetega, mis näitavad, et üks ja kaks eksperimentaalse geeniravimi annust on VE-d –50% kuni –100% ja korduva VE umbes –300%.

Seega, need Uus-Meremaalt pärit andmed näitavad DNA/mRNA testravimite ravimikatsetes mitteosalenud isikute haigestumise madalamaid määrasid ilma märkimisväärse loomuliku immuunsuseta, mis on vastuolus Ühendkuningriigi terviseohutuse agentuuri (UKHSA) väitega, kõrvaldades ühe selle põhjustest murettekitavate andmete eiramiseks.

Ühendkuningriigi andmed näitavad, et viimastel nädalatel oli ligikaudu 95% haiglaravi vajavaid isikuid üle 60-aastaste hulgas. Eeldades, et see kehtib ka Uus-Meremaa elanikkonna kohta, võimaldavad need andmed pakkuda soovituslikku analüüsi Covidi ravimikatsete tõenäolise mõju kohta sellele vanuserühmale. Analüüsi takistavad ka andmed üle 60-aastaste inimeste puhul, keda ei eristata nendest isikutest, kellel on manustatud ainult üks annus testravimit, nendest isikutest, kes ei ole osalenud Covidi ravimikatses.

Huvitav on ka andmete trend:

• Haiglaravi juhtumid “vaktsineerimata” / ühekordse doseerimise korral näivad olevat kõige varem haripunktis.
• Haiglaravi määramine nendele, kellele manustatakse kahte testravimi annust, näib saavutavat haripunkti näidatud perioodi lõpus.

Selles rühmas suurenes näidatud ajavahemikul nakatumine neli korda, samas kui topeltannuse saanud ja üheannuseline / ”vaktsineerimata” rühmas suurenes nakatumine 25%. Ühendkuningriigi andmetes näeme üle 60-aastastel DNA/mRNA testravimite eksperimendis osalenud patsientide seas kõrhemat haiglaravi määra kui ravimikatses mitteosalenute seas. On võimalik, et sama muster kehtib ka Uus-Meremaal.

Uus-Meremaalt pärit suremusandmed on samuti keerulised, sest tervishoiuasutused koondavad ühte rühma kõik ravimikatsetes mitteosalenud isikud ja need, kes on saanud ühe EUA kasutusloaga testravimi annuse.

DNA/mRNA ravimikatsetes osalenutel näib olevat suurenenud Covidi-laadse infektsiooni oht, mis aitab kaasa tõsiste haiguste ja surma üldisele riskile.

Need arvutused ei hõlma testravimite kõrvaltoimete ja tüsistuste riski arvessevõtmist.

Uus-Meremaalt pärit andmete teine huvipakkuv aspekt on liigsuremus. Teatavasti suutis Uus-Meremaa end Covidist puhtana hoida kuni 2021. aasta viimaste kuudeni ja isegi siis olid juhtumite arvud kuni 2022. aastani väga väikesed, mistõttu Covidi surmajuhtumid olid enne 2022. aastat tühised. Seda silmas pidades on selle ülemäärased surmajuhtumid 2020. aasta algusest kuni 2021. aasta lõpuni väga huvitavad.

On teateid, et Uus-Meremaa tervishoiusüsteem koges oma kõige aktiivsemat suve (jaanuar ja veebruar), kus haiglad kogu riigis jõudsid “kriisipunkti”, sealjuures mitmed erakorralise meditsiini osakonnad. Selle tervishoiusurve põhjus on siiski ebaselge.

2021. aasta esimesel poolel vähenes ülemäärane suremus aeglaselt 2021. aasta alguses täheldatud kõrgest (rohelised andmepunktid) protsendist, mis võib olla tingitud tervishoiuteenuste osutamise normaliseerumisest. Kuid aasta keskel pöördus suundumus vastupidiseks ja liigsed surmad hakkasid uuesti tõusma (lillad andmepunktid). Jällegi tuleb märkida, et Uus-Meremaal oli sel ajal väga vähe väidetavaid Covid-juhtumeid ja väga väike arv surmajuhtumeid.

Peaaegu ainsad ebatavalised asjad, mis sel ajal riigis toimusid, olid rahvusvahelise reisimise puudumine, elanikkonna igapäevase tegevuse piirangud ja tohutu massiline DNA/mRNA testravimite kampaania, milles kasutati uudseid Covidi vastaseid vaktsiine.

Aastatel 2020–2022 oli Uus-Meremaal umbes 2000 ülemäärast surmajuhtumit, mis on märkimisväärne arv riigis, kus elab viis miljonit inimest. Me ei tea, kui suure osa neist põhjustasid liikumispiirangud, testravimid või mingid muud tegurid, aga samas saab kindlalt väita, et liigsuremust ei põhjustanud Covid ise.

*Märkus andmeanalüüsi meetodite kohta. Nakkus-, hospitaliseerimis- ja suremusandmed saadi Uus-Meremaa tervishoiuministeeriumilt (ajalooliste andmete saamiseks kasutati Wayback Machine’i). “Vaktsineerimisandmed” saadi ka Uus-Meremaa tervishoiuministeeriumilt. Rahvastikuandmed saadi saidilt Stats.govt.nz. “Vaktsineerimisandmed” kompenseeriti seitsme päeva võrra infektsioonide analüüsiks /…/. Haiglaraviks taotleti veel seitse päeva ja surma korral 14 päeva, et võtta arvesse haiguse progresseerumise tüüpilisi tähtaegu.

Artikli autor on akadeemilise taustaga, tema blogi saab lugeda siit: Bartrami follys.

Allikad: Anti-Empire, lingid artikli sees

Pilt: blog.avocats.deloitte.fr

Tõlkis ja toimetas Sander Soomaa