Foto: Mika Baumeister / Unsplash

Nagu varasemalt USA-s, soovib ka Euroopa Liit käivitada uue interneti-tsensuuri laine ja võidelda “desinformatsiooni”, eriti “realistlike võltsingute” vastu. Euroopa Komisjon teatas 16. juunil väärinfot käsitleva ELi tegevusjuhendi ulatuslikust karmistamisest.

2018. aastal võltsuudiste vastu võitlemiseks kasutusele võetud reeglite uuendusele oodatakse vabatahtlikult alla kirjutama suuri tehnoloogiaettevõtted, nagu Google, YouTube, Twitter ja Meta. Komisjoni läbipaistvuse volinik Věra Jourová rääkis kohaldatavate seaduste kohustuslikust ja kaugeleulatuvast ümberkorraldamisest. Nõuetele mittevastavuse korral ähvardavad ettevõtted suured trahvid, mis ulatuvad kuni 6 protsendini ülemaailmsest aastakäibest.

Uue juhendi üks peamisi uuendusi on nõue, et reklaamiplatvormid ei teeniks tulu desinformatsiooni levitavatelt lehekülgedelt, vahendab Postimees.

Google’i emafirma Alphabet lubab näiteks blokeerida YouTube’is vandenõulise sisuga reklaamid ja kinnitada nende päritolu. Samuti lubatakse võidelda desinformatsiooni sisaldavate reklaamidega – firmad peavad kasutajatele ära märkima eksitava info ja sellest teada andma, samuti tuleb teha tihedamat koostööd faktikontrollijatega kõigis EL-i keeltes.

“Euroopa Liit ja selle liikmesriigid tugevdavad oma vastuseisu osalejatele, kes üritavad kriisi ära kasutada ning kodanike elu ohtu seada, ja nendele, kes levitavad propagandat või vihkamist,” seisab väärinfot käsitleva ELi tegevusjuhendi tugevdamist tutvustaval Euroopa Komisjoni lehel, kus Covid-19 kriisiga seoses nimetatakse väärinfot üheks suuremaks ohuks Euroopa demokraatiale.

Väljendusvabaduse põhimõtet järgides ei hakata aga desinformatsiooni kustutama, erinevalt ebaseaduslikust sisust.

Kes aga otsustab, kus läheb piir väärinfo ja ebaseadusliku sisu vahel? Sõnavabadust ohustavad faktikontrollijad? Omamoodi irooniline on aga tõsiasi, et eelpool nimetatud platvormid on viimastel aastatel tsenseerinud infot ja teadlasi, kellel oli “pandeemia” osas õigus, kuid samal ajal propageerides teadlasi ja faktikontrollijaid, kes selles eksisid.

Võitlus “realistlike võltsingute” vastu

“Veebis vohavad robotid või võltskontod on vaid jäämäe tipp”, ütles läbipaistvuse volinik Jourová oma teadaandes. Enam ei piisa koostööst suurfirmadega, nad tuleb nüüd lõpuks vastutusele võtta. Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Thierry Breton andis selgelt mõista, et neid meetmeid saab kasutada vihkamise, vaenu õhutamise ja internetis leviva ebaseadusliku sisu vastu võitlemiseks.

Eelkõige peaks seaduse karmistamine takistama nn deep fake´i ehk võltsitud videote levikut. Neid määratletakse kui väga “realistlikke võltsinguid” ja tõe moonutusi. Koodeks liigitab desinformatsiooniks mis tahes sisu, mis on eksitav ja mida levitatakse poliitilise kasu saamiseks. Juhendit on suures osas õigustatud Euroopa kodanike kaitsemeetmena propagandistliku ja valeteabe eest. Varem on Jourová korduvalt viidanud ka Venemaa infosõjale Ukrainas.

Eriti murettekitav on aga komisjoni kavandatav tulevane väärinfo vastu võitlemise järelevalve töörühm. Organi neutraalsuse seab tugevalt küsimuse alla see, et töörühm on tihedalt seotud komisjoniga. Lisaks kohustuvad käitumisjuhendile allakirjutanud tegema tihedamat koostööd nn faktikontrollijatega, kes kontrollivad sotsiaalmeedias avaldatud info tõendeid.

Selgusetuks jääb, kuidas ja mil määral soovitakse tagada kogu ettevõtmise erapooletust. Iga juhul antakse platvormidele peale juhendi allakirjutamist 6 kuud aega uute nõuete järgi kohandumiseks ja juba 2023. aastal peaksid nad töörühmale esimestest tulemustest raporteerima.

USA president Joe Biden on viimastel kuudel tutvustanud sarnast programmi. Tema desinformatsiooni haldusnõukogu, mida Ameerika ajakirjanikud nimetavad pilkavalt “Bideni tõeministeeriumiks“, on pärast kriitikalainet juba kõrvale jäetud.

Jõupingutused sõnavabaduse piiramiseks muutuvad demokraatlikus läänes üha populaarsemaks. Eks ole näha, kas kavandatavad meetmed saavad Euroopas samasuguse vastupanu osaliseks kui USA-s või mitte.

Allikad: Tichys Einblick, The European Sting, Postimees, lingid artikli sees

Toimetas Hando Tõnumaa