Foto: Tous surveillés – 7 milliards de suspects

“Tous surveillés – 7 milliards de suspects”: Näotuvastus, emotsioonide tuvastamine, tapjadroonid – see 2019. aasta uuriv dokumentaalfilm demonstreerib, kuidas riigid üle maailma pistavad rinda ohtlikus võidujooksus, rakendades üha enam uusi jälgimistehnoloogiaid võitluses kuritegevuse ja terrorismi vastu. Hiinast USA-ni, Tel Avivst läbi Londoni, Pariisi ja San Francisco kuni Washingtonini vaadeldakse jälgimismehhanismi ja mida on nende esimestel ohvritel öelda. Mõnedes kohtades on selline turvahullus loonud uut moodi režiimi: digitaalse totalitarismi.

Prantsusmaal analüüsivad politsei nutikaamerad möödujate käitumist, USA-s kasutavad politseinikud näotuvastusprogramme ja Hiinas saavad kaamerad kurjategijaid tuvastada isegi nende kõnnaku järgi. Tänu tehisintellektile on valitsustel rohkem võimu kui kunagi varem: nad kuulevad ja näevad kõike, kõikjal ja alati. Millisel tasemel valitsuse järelevalvet tuleb meil oma individuaalse vabaduse arvelt taluda? Kuhu viib turvahullus ja kas digirevolutsioon teeb kõik 7 miljardit inimest maa peal kahtlusalusteks?

Riikide võidujooks üha uuemate jälgimissüsteemide poole viib uuriva dokumentaalfilmi Prantsuse videovalvekeskustesse, Ameerika kaitsepoliitika kulisside taha ja Hiina provintsi Xinjiangi “digitaalsetesse gulagidesse” – maailma, mida ehivad näo-ja emotsioonituvastus ning autonoomsed tapjadroonid.

Turvatööstuse ja valitsuse tihedad suhted muutuvad ilmselgeks. Vastastikune sõltuvus, mis soosis uut režiimi Hiinas: diktatuur 3.0. Moslemivähemuste geneetiline registreerimine, meelevaldsed ennetavad vahistamised, läbi nn sotsiaalkrediidi süsteemi kõikide Hiina kodanike hindamine.

Kogu maailmas asendatakse “vanad” valvekaamerad uutega, mis on varustatud näotuvastusprogrammidega, mida juhib tehisintellekt. Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid eelkõige tahavad kasutada seda terrorismivastase sõja võitluse edendamiseks. “Kõik jälgimise all – 7 miljardit kahtlusalust” seab kahtluse alla alalise riikliku kontrolli tõhususe ja näitab, kuidas tehisintellektist võib saada rõhumisvahend. Hiina juba näitab edusamme uiguuride mahasurumisel tänu üleriigilisele kaameratesüsteemile. Tehnoloogia areng, mis on teinud Hiinast maailma esimese digitaalse diktatuuri.

Aga kes kujundab koode, mis tahavad meie igapäevast elu dikteerida? “iHumani” kooseisus on tipp-positsioonidel oma ala pioneerid, kes üheskoos üritavad luua kõige võimsamat tehisintellekti. Film viib meid õitsva AI-tööstusse südamesse ning me leiame end digitaalse maailmas üha kasvava konflikti eesliinilt. Ühest küljest teesklevad suured ettevõtted nagu Google, et me vajame AI-d võitlemaks kliimamuutuse, vähi või näljahädaga. Teisest küljest väidavad mõned inimesed, et AI on inimkonna suurimaks ohuks. Kas tehisintellektist saab uus aatompomm, kui me ei taju selle uue tehnoloogia jõudu? Mida toob tulevik?

Tuhandik sekundid. Seal, kus inimene jääb liiga aeglaseks, on tehisintellekt juba ammu omandanud kontrolli. “Raharobotid” otsustavad, kes teevad äri ja kes mitte. Arvutipõhine börsikaubandus on alates 1980ndatest omanud suuremat mõju, luues varasemalt tundmatuid väljakutseid. Kuidas tulevad robotid toime riskidega, kuidas nad kursse manipuleerivad ja kes vastutab, kui tehisintellekt paneb lampi?

https://www.youtube.com/watch?v=l2r7plYqCR4

Vaata ka: filmi koduleht, IMDb

Toimetas Hando Tõnumaa