Autohuviliste hulgas on 2013. aastast tekitanud suurt elevust kahekohaline äärmiselt kütusesäästlik hübriidauto Volkswagen XL1. Seda mudelit toodetakse vaid 250 autot ning neid müüakse üksnes Euroopas, mis on andnud hoogu vandenõuteooriale, et USA autofirmad lihtsalt ei luba neid säästlikke autosid USA turule.

Volkswagen XL1 näitajad on muljetavaldavad. Diiselhübriidi tippkiirus on elektrooniliselt piiratud umbes 160 km/h peale, selle kütusekulu on 0,9 liitrit 100 km kohta ning CO2 emissioonide näitaja 21 g/km. Elektriakuga saab see auto sõita ligi 50 km. Kütusepaak mahutab erinevate allikate sõnul 8–10-liitrit: väikese kütusekulu tõttu võib suurema paagi puhul tekkida oht, et kütus jääb liiga kauaks seisma ja sellega võivad kaasneda probleemid.

Miks ei müüda autot USA turul?

Volkswagen XL1 piiratud tootmismaht orienteeritus Euroopa turule on tekitanud küsimuse, miks ei müüda seda USA turul. Ühe teooria kohaselt ei soovi USA suuremad naftaettevõtted ning autotootjad nii kütusesäästlikku mudelit konkureerima autodega, mis tarbivad palju kütust (ning toovad naftaettevõtetele suuri kasumeid). Selle teooria kohaselt on XL1 USA-s keelatud väitega, et see ei vasta USA kokkupõrketestide standarditele. Auto pole aga nõutud teste isegi läbinud – see keelati ära auto ebatõhusate komponentide tõttu.

Teooria kohaselt on suured autotootjad lobitöö ja muude mõjutusvahenditega sokutanud kohustuslike autoosade hulka ebatõhusaid komponente, mis on XL1-s asendatud säästlikumate osadega. Kuna XL1 koostisosad ei vasta EPA kohustuslike osade nimekirjale, keelati mudel varakult ära. Sama teooria kohaselt on XL1 väike tootmismaht samuti suurte nafta- ja autotootjate sepitsus, nagu ka auto kõrge hind (ligi 105 000 eurot).

Säästlike konkurentide kõrvaletõrjumine

Selle teooria poolt räägivad nii kaugemad kui ka lähemad juhtumid, kus suured auto- ja naftatootjad on püüdnud takistada säästlikumaid konkurente. Näiteks on Tesla elektriautode müümine keelatud või piiratud juba mitmes osariigis; 1937. aastal aga läksid General Motors, Standard Oil ja Firestones Tires oma kasumi kindlustamise nimel isegi nii kaugele, et ühiselt osteti 44 linnas ära efektiivseid elektritrammide süsteeme, mis seejärel üles võeti ning hävitati. Seda kõike tehti selleks, et trammid asendada naftal töötavate bussidega ning tõsta eraautode müügiedukust. 1949. aastal mõisteti need ettevõtted kohtu poolt süüdi elektriraudteede ja elektribusside transiidisüsteemide hävitamises ja kuigi valitsus võitis kohtuasja, ei kehtestatud firmadele suuremaid karistusi kui sümboolsed rahatrahvid. Sellest juhtumist saab pikemalt lugeda siit.

XL1 Euroopa piiridesse jäämisele on leitud ka lihtsamaid põhjusi: USA-s on autodele lihtsalt kõrgemad standardid ning XL1 ei suuda nendele vastata. Selle teooria vastu räägib aga fakt, et Ameerika autod kipuvad kvaliteedilt pigem Euroopa autodele alla jääma. Samuti tekitab segadust asjaolu, et XL1 on Euroopas läbinud turvalisusteste väga heade tulemustega, välistades USA turule sobimatuseks toodud põhjuse. Muidugi  tuuakse põhjuseks ka krõbe hind. Kui auto hakkab Euroopas maksma ligi 105 000 eurot, siis selle tarnimine USA-sse võib tõsta masina hinda veelgi ning arvatakse, et Volkswagen ei soovi nii väikese koguse pärast USA-sse transportimisse investeerida.

Allikad: Volkswagen, Why Don’t You Try This, Autocar, Snopes, The Epoch Times

Foto: media.vw.com

Toimetas Marlen Laanep