2011. aasta oktoobris avaldas Vatikan seisukoha, et oma aja ära elanud ja kriisiga mitte piisavalt hästi toime tulevate finantsasutuste asemel tuleks luua “globaalne autoriteet”, ning “maailma keskpank”. 18-leheküljeline dokument on kohati väga täpne detailide osas, soovitades näiteks finantstehingute maksumäärasid.

Dokumendis mõisteti hukka turumajanduse ebajumalakummardamine ja neoliberaalne mõtteviis, mis otsib majanduskriisis vaid tehnilisi lahendusi. Toodi välja see, et majanduskriis on toonud esile palju isekat käitumist ja kollektiivset ahnust ja maailm vajab solidaarsust rikaste ja vaeste rahvaste vahel. Kui erinevatele ebaõigluse vormidele ei leita lahendust, siis vaenulik õhkkond poliitilisel ja majanduslikul tasandil halveneb ning võib viia isegi vägivallani, mis nõrgendab ka kõige tugevamate demokraatlike institutsioonide alustalasid.

Majanduspoliitilisi otsuseid peaks juhtima “rahvusteülene autoriteet”

Selle olukorra lahenduseks pakkus Vatikan ülemaailmset võimu omavat “rahvusteülest autoriteeti”, mis juhiks majanduspoliitilisi otsuseid. Sellise autoriteedi loomisel peaks alustuseks kasutama eeskujuks ÜRO-d, kuid see peaks olema iseseisev ning sel peab olema võimu, kontrollimaks, et arenenud maad ei saaks kasutada liigset jõudu nõrgemate riikide peal.

Majandus- ja rahandusküsimustes tekivad kõige suuremad probleemid rahvusvahelise majanduse üle valitseva tõhusa struktuuri puudumisest. Vatikani sõnul ei ole rahvusvahelisel valuutafondil (International Monetary Fund – IMF) enam võimu ja suutlikkust maailma majandust üldise rahakäibe reguleerimise kaudu stabiliseerida ning süsteemi võetud krediidiriski jälgida.

Maailm vajab jagatud reegleid, et juhtida globaalset finantsturgu ning “mingit globaalset rahalise juhtimise vormi” – asutust, mis toimiks maailma keskpangana ja reguleeriks rahavoogusid ning valuutavahetuse süsteemi sarnaselt rahvuslikele keskpankadele. Dokumendis mainiti ka, et sellise muutuse läbiviimine võtaks aega ja kohtaks kindlasti vastupanu.

Kas maailma valitseva finantsasutusena peeti silmas Vatikani ennast?

CNN Money 11. veebruaril avaldatud artiklis kritiseeritakse, et hoolimata lubadustest Vatikani rahaasjad selgemaks muuta ei ole selles vallas piisavat edu saavutatud. Rahapesu vastane organisatsioon Moneyval leidis 2012. aasta raportis, et Vatikan ei vasta nõudmistele 16 võtmevaldkonnas. Vatikan on püüdnud aastaid parandada oma häguste finantstehingute poolest rikutud mainet, mis ulatub juba 30 aasta tagusesse aega.

Vatikani pank teenindab umbes 500 maailma väikseima riigi elanikku ning tuhandeid katoliku kiriku heategevusorganisatsioone ja religioosseid rühmitusi. Pangas on ligi 33 400 kontot ning arveldamine toimub eurodes. Moneyval leidis oma ettekandes, et panga üleilmne ulatus, suur sularahatehingute arv ning mõnede mittetulundusorganisatsioonide kohta puuduv info teeb sellest pangas hea sihtmärgi rahapesu jaoks.

Vatikani salajane kinnisvaraimpeerium

The Guardian kajastab seda, kuivõrd massiivse ulatusega on Vatikani salajane kinnisvaraimpeerium. Londoni ühes kallimas piirkonnas on terved kvartalid Vatikani omanduses olevat kinnisvara, kus asuvad investeerimispangad ja juveliirid. Samuti omavad nad kinnisvara Pariisis ja Šveitsis.

Katoliku kirik on aastate jooksul läbi offshore-firmade üles ehitanud rahvusvahelise kinnisvaraportfelli, kasutades väidetavalt aluskapitalina sularaha, mis saadi Mussolinilt selle eest, et kirik tunnustas 1929. aastal Itaalia fašistlikku režiimi. Loomulikult on varade tegelik omanik väga hoolega varjatud saladus, milles selgusele jõudmiseks pidi tegema hoolikat uurimistööd erinevates Teise maailmasõja aegsetes arhiivides, sest praegu vara omanikuks märgitud firmade tegelikke omanikke ei avaldata.

Allikad: World Truth TV, Reuters, Vatican Today

Vatikani ebaselged rahaasjad: CNN

Täpsemalt Vatikani kinnisvaraimpeeriumist ning seda ümbritsevast saladuskattest: Guardian 

Toimetas Katrin Suik