Veebi leiutaja ja arvutiteadlane Timothy Berners-Lee on varem kritiseerinud valitsuste luureprogramme ja avaldanud toetust Snowdenile. Veebi 25. sünnipäeva puhul algatas ta aga  kampaania “Veeb, mida me tahame”, mille eesmärk on kaitsta inimõigusi internetis ja piirata valitsuste võimu interneti üle.

Berners-Lee leiab, et maailm vajab interneti “Magna Cartat”, et kaitsta ja hoida internetikasutajate õigusi. Ta usub, et avatud ja neutraalse süsteemi kaitsmiseks valitsuste ja korporatsioonide rünnakute ning mõjude eest tuleb kehtestada uued reeglid: “Me vajame globaalset põhiseadust – internetiõiguste deklaratsiooni.”

Arvutiteadlase algatatud kampaania kutsub üles inimesi igas riigis koostama internetiõiguste deklaratsiooni, kus oleks kirjas põhimõtted, mida toetaksid ka avalikud asutused, valitsusametnikud ning korporatsioonid. Berners-Lee leiab, et kui meil pole avatud ja neutraalset internetti, millele me saame toetuda, muretsemata enda järel luuramise pärast, ei saa meil olla ka avatud valitsust, toimivat demokraatiat ja tervishoidu, ühiseid kogukondi ning mitmekesist kultuuri. Ta ei arva, et see unistus oleks tänapäeva kontekstis liiga naiivne; naiivne on pigem uskuda, et me saame midagi muuta midagi tegemata.

Internetiõiguste deklaratsiooni põhimõtted

Interneti Magna Carta peaks sisaldama privaatsuse, sõnavabaduse ja vastutustundliku anonüümsuse põhimõtteid, samuti tuleb tähelepanu pöörata autoriõiguste mõju ning tehnoloogia eetikaga seotud kultuurilis-sotsiaalsetele probleemidele. Berners-Lee sõnul rikutakse meie õigusi üha rohkem ning ohtlik on see, et me harjume sellega ära. Seetõttu usub ta, et praegu, veebi 25. aastapäeval, on õige aeg võtta internet tagasi oma kätesse ning määratleda, millist internetti me järgmised 25 aastat tahame.

Tema sõnul on meil aeg otsustada, kas me tahame jätkata valitsuste üha suurema jälgimise ja kontrolli all või soovime kehtestada meile tähtsaid väärtusi, koostades põhiseaduse interneti kohta, väljendamaks seisukohta, et tänapäeval on internet nii suur osa inimeste elust, et see vajab omi inimõigusi. “Mul on õigus kasutada internetti hirmuta, et minu järele luuratakse,” ütles Berners-Lee, “Mul on õigus ühenduda sinu veebilehega, hoolimata sellest, mida see sisaldab, millist poliitikat sa pooldad, mis rassist ja kultuurist sa oled.”

USA-l pole õigust kontrollida internetti globaalselt

Üht tähtsat ja vajalikku muudatust näeb Berners-Lee USA kaubandusministeeriumi ja interneti kokkupuutepinnal. Nimelt on USA-l kontroll kõigi domeeninimede andmebaasi üle ning Berners-Lee leiab, et selline seos kaubandusministeeriumiga on ammu oma aja ära elanud, kuna USA-l ei tohiks olla globaalset sõnaõigust rahvusvaheliste protsesside vallas. Ta usub, et kõige õigem oleks säilitada mitme osanikuga lähenemist ning valitsused ja korporatsioonid tuleks interneti reguleerimisest eemal hoida.

Muudatust on vaja ka võimupositsioonidel olevate inimeste suhtumises. Berners-Lee arvab, et poliitikud ja advokaadid peaksid mõistma programmeerimist ning seda, mida arvutiga on võimalik teha. Samuti tuleb üle vaadata legaalsed struktuurid, sealhulgas autoriõiguste seadused, mis kitsendavad inimeste õigusi ja toovad kasumeid filmitööstuse suurkorporatsioonidele.

Veebi looja usub, et inimesed suudavad ise kehtestada reeglid ja visiooni, milline internet peab olema. Kui temalt küsiti, kas valitsuste ja korporatsioonide tegevust internetikasutajate õiguste mahasurumisel võib saata edu, vastas ta lihtsalt: “Mitte enne, kui nad kisuvad klaviatuurid meie külmade surnud sõrmede vahelt.”

Allikad: The Guardian, BBC, Russia Today

Foto: efabula.com

Toimetas Marlen Laanep