Venemaa suurima ja mainekama ülikooli bioloogia instituut on edastanud oma teadlastele juhendid, mille kohaselt peavad nad taas enne oma tööde saatmist konverentsidele või ajakirjadele saama uurimuse käsikirjadele heakskiidu Venemaa julgeolekuteenistuselt FSB-lt. See nõudmine on seotud hiljuti parandatud riigisaladuste seadusega, kuid teadlaste hinnangul on tegu nõukogudeliku meetodiga kriitikute ja teisitimõtlejate vaigistamiseks.

“Piirang ei kehti mittesõjaväelistele uurimistöödele”

5. oktoobril Lomonossovi-nimelise Moskva Riikliku ülikooli (MRÜ) füsiokeemilise bioloogia A.N. Belozerski instituudis toimunud kohtumisel meenutati teadlastele, et enne oma tööde saatmist konverentsidele või ajakirjadele peavad nad saama kõigile uurimistööde käsikirjadele heakskiidu FSB-lt (Venemaa julgeolekuteenistuselt). Ühtlasi toodi välja, et see nõue kehtib nii välismaistele kui ka riigisiseselt avaldatud artiklitele ja korraldatavatele konverentsidele ning eranditult kogu personalile. Vene valitsuse sõnul ei ole selle seaduseparanduse eesmärk piirata mittesõjaväeliste uurimistööde avaldamist, kuid teadlased suhtuvad avaldusse skeptiliselt. MRÜ bioinformaatiku Mihhail Gelfandi sõnul on tegu naasmisega nõukogude aega, kus oma uurimistöö välismaisele ajakirjale saatmiseks tuli kõigepealt saada riiklik heakskiit, mis täpsustas, et uurimistöö tulemus ei ole uus ega oluline ning seega on sobilik võõrsil avaldamiseks.

1993. aastal võttis Vene valitsus vastu seaduse, mis kohustas Vene teadlasi enne avaldamist saama julgeolekuteenistuselt heakskiidu uurimistöödele, millel võib olla sõjaväeline või tööstuslik tähtsus: peamiselt peeti silmas töid, mis olid seotud relvade (sh tuuma-, bioloogiliste või keemiliste) ehitamisega. Tänavu mais laiendas president Putin seaduse ulatust, kaasamaks kõiki teadusharusid, mida võidakse kasutada, et arendada välja häguselt defineeritud “uusi tooteid“. See seadusparandus oli osa laiemast muudatusest, millega muudeti rahuajal hukkunud või haavata saanud sõdurite info riigisaladuseks.

Uurimistööde läbivaatuste juhised on salajased

MRÜ ja Vene Teaduste Akadeemia geograafi Vjatšeslav Šuperi sõnul peavad oma uurimistöö avaldamiseks teadlased saama heakskiidu oma ülikooli Esimeselt Osakonnalt (kõigis Vene ülikoolides ja uurimisinstituutides eksisteeriv julgeolekuteenistuse haru). Šuperi sõnul ei julge paljud vene teadlased sellest avalikult rääkida, kuid on selge, et nad pole rahul nende akadeemilise vabaduse piiramisega. Šuperi sõnul on julgeolekuteenistuse heakskiidu saamise nõue kehtiv nii MRÜ-s kui instituutides üle Venemaa. Tema osakonnas oli teadlastele umbes kahe nädala eest antud teada, et uurimistööde läbivaatuste raportid on taaskehtestatud ning neile näidati antud raportite formaate ja toodi välja ekspertkomisjoni liikmete nimed.

Šuperi sõnul on komisjonides kaasteadlased, kes peavad manuskriptidest otsima salajastes dokumentides kirjeldatud kindlaid elemente. Antud juhised on aga nii salajased, et nad ei tohi neist rääkida ega neid oma kontorist välja viia. Šuper leiab, et sarnane protseduur eksisteeris ka nõukogude ajal ja antud praktikat ei lükatud kunagi ümber – inimesed lihtsalt hakkasid seda eirama, kui Nõukogude Liit lagunes.

Valitsusametnikud kipuvad eitama julgeolekuteenistuse kaasatust uurimistööde tsensuurimisel ja nende leviku piiramisel. MRÜ prorektor Andrei Fedjanini sõnul toimus 5. oktoobri kohtumine, et arutleda publikatsioonide standardite ja kvaliteedi parandamise üle. Fedjanin nentis, et muude asjade hulgas meenutati teadlastele tavapärast protokolli, mis on MRÜ-s eksisteerinud juba aastakümneid: töötajatest koosnev ekspertkomisjon uurib enne avalikustamist uurimustöid, et hinnata nende teaduslikku uudsust ning avalikustamise võimalikkust. Antud küsimusele ei ole kommentaare andnud ei julgeolekuteenistus ega haridus- ja teadusministeerium.

Potentsiaalne salastatus loob ebaterve uurimiskeskkonna

Šuperi sõnul on närvesööv lasta bürokraatidel otsustada, kas kellegi teadustöö on riigisaladus või mitte ning antud nõue võib olla ka koormav: näiteks on mõnedes instituutides nõutud välismaal avaldamise nimel inglisekeelsete tööde julgeolekuteenistuse jaoks ümbertõlkimist vene keelde. Sealjuures pole haruldane juhtum, kus asutuses järelvalve teostajad valdavad väga hästi inglise keelt ning on ilmselge, et venekeelne koopia tuleb valmistada kellegi nimetamata jääva teise jaoks.

Hispaanias asuvas geeniregulatsiooni keskuses töötava vene bioloogi Fjodor Kondrašovi sõnul on seadusmuudatus halb teaduse enda jaoks, sest kui kogu teadustööd koheldakse kui potentsiaalselt salastatut, siis see loob ebatervisliku uurimiskeskkonna, kus teadlased eelistavad mitte jagada oma infot: näiteks loobuvad nad välismaistel konverentsidel kõnelemisest. Samuti kardab ta, et võimud kasutavad antud seadust selektiivselt oma kriitikute vastu. Gelfandi sõnul jätab seadusparandus enda tõlgendamise tihti liiga innuka julgeolekuteenistuse ning teaduse administraatorite kätesse. Skolkovo teaduse ja tehnoloogia instituudi molekulaarbioloogi Konstantin Severinovi sõnul võidakse edaspidi põhimõtteliselt kõike uut ja potentsiaalselt kasulikku tõlgendada kui riigisaladust.

Allikad: Nature, The Moscow Times

Foto: airpano.com (Moskva Riiklik ülikool)

Toimetas Annika Urvela

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.