Kohtunik kiitis heaks nii esialgse taotluse Telegrami blokeerimiseks kui ka lisataotluse kehtestada keeld koheselt ehk apellatsioonikohtu otsust ära ootamata, kuigi Venemaa seadustes on üldjuhul ette nähtud see, et sellist esimese astme kohtu otsust on võimalik edasi kaevata ja esimese astme kohtu otsus senikaua ei jõustu.

Blokeerimine on tekitanud Venemaal juba palju segadust, sest lisaks murelikele tavakasutajatele, on teenusele toetanud ka paljud ajakirjanikud ja viimastega suhtlevad võimuesindajad (sh president).

Venemaa ülemkohus lükkas märtsis tagasi Telegrami apellatsioonikaebuse, millega firma vaidlustas julgeolekuteenistuse FSB taotluse saada ligipääs Telegrami kasutajate andmetele. Eelmise aasta detsembris sai Telegram 800 000 rubla trahvi selle eest, et nad FSB soovile vastu ei tulnud. Telegram kaebas selle otsuse edasi, kuid teisipäevase ülekohtu otsusega lükati kaebus lõplikult tagasi.

Telegrami advokaadi väitel oleks igasugune keeld põhiseadusega vastuolus ja võimatu jõustada. Äppi eksiilis viibiv Vene asutaja Pavel Durov on korduvalt öelnud, et tõrjub Vene julgeolekuteenistuste kõiki katseid saada tagaukse kaudu ligipääsu vestlustele.

2013. aastal loodud rakendus võimaldab inimestel vahetada sõnumeid, fotosid ja videoid kuni 5000-liikmelistes rühmades ja sel on kokku umbes 200 miljonit kasutajat.

Krüpteeritud sõnumeid saata võimaldav Telegram on populaarne ka erinevate aktivistide seas, analüütikute hinnangul on äppi blokeerimise motiiviks eelkõige aga opositsiooni vaigistamine.