Ukraina parlament teatas hiljuti, et Kiiev ei tunnusta kunagi Krimmi annekteerimist ja kavatseb võidelda poolsaare vabastamise nimel. Samal ajal kui Lääne meedia keskendub erinevate sanktsioonide ja Putini uute sammude emotsioonitule edastamisele, toimub Krimmis päriselanike ehk tatarlaste hirmutamine. Kogu maailm jälgib põnevil Lääne ja Ida, USA ja Venemaa omavahelisi jõukatsumisi.

Teisipäeval 18. märtsil pidas Venemaa president Vladimir Putin Kremli saalis 40 minutit kestnud kõne, milles eitas, et Krimmi hiljutised sündmused võiksid kuidagigi viidata Venemaa agressioonile. Lisaks kinnitas ta, et viimaste nädalate jooksul ei ole vene sõdurid lasknud ühtegi lasku ning, et kaotatud ei ole ühtegi inimelu. Ometi suri vaid mõned tunnid peale kõnet Ukraina sõdur Krimmi pealinna Simferopoli sõjaväebaasis, olles seega kriisi algusest alates esimene sõjaväelasest hukkunu.

Ukraina piirivalve andmetel on Krimmist põgenenud umbes 1000 erinevast rahvusest Ukraina kodanikku. Reedel saabus Poola-Ukraina piirile 32 Krimmi põgenikku, kelle sõnul olid nad sunnitud kodunt lahkuma, sest Krimmi uued võimud ähvardasid neid poolsaarel paikneva Ukraina sõjaväe toetamise pärast. Tatarlased on hirmul, sest hiljuti näiteks leiti kadunud tatari mees surnult, piinamise tundemärkidega.

Krimmi põliselanikel tatarlastel on põhjust mures olla, sest erinevad Vene režiimid alates Katariina Suurest on tatarlasi süstemaatiliselt hävitanud. Kuigi Venemaa üks argumentidest on justkui oleks Krimm venelaste põlisala, on põlisasukad siiski tatarlased, keda on Krimmi alles jäänud umbes 10 protsenti. Mitmete erinevate allikate sõnul ei osalenud enamus tatarlasi referendumil, millega otsustati Krimmi iseseisvumine. Tatarlased otsustasid tsirkust mitte kaasa teha, kuid hoidusid samas tegevust kritiseerimast, sest vene sõjaväelased käisid automaatidga relvastatult ukselt uksele ja panid kirja elanike rahvusliku määratluse. Tagakiusamist kartvad tatarlased on seetõttu üsna vaiksed olnud.

Venemaa hiljutised sammud

Putin kirjutas reedel alla seaduseelnõudele, millega viidi lõpule Krimmi annekteerimine. Vene välisminister Sergei Lavrovi sõnul solvab aga anneksiooni-suguste terminite alusetu kasutamine Krimmi rahvast ja nende võõrandamatut õigust väljendada oma tahet, mida nad ka täiel määral kasutasid. Parlamendi alamkoda riigiduuma ja ülemkoda föderatsiooninõukogu kiitsid Krimmi ja Sevastopoli Venemaaga ühinemise ning Venemaa koosseisus kahe uue regiooni moodustamise eelnõud heaks vastavalt neljapäeval ja reedel.

Vene peaminister Dmitri Medvedev sõnas reedel, et Ukraina võlgneb Venemaale 16 miljardit USA dollarit, mis muutunud olude tõttu Ukrainal Venemaale nüüd tagastada tuleks. Vene presidendi pressisekretäri Dmitri Peskovi sõnul kaotas Krimmi Venemaaga ühinemise järel kehtivuse Moskva gaasiallahindlus Ukrainale.

USA president Barack Obama laiendas neljapäeval nende Vene ametnike, isikute ja pankade ringi, kelle suhtes rakendatakse sanktsioone. Sanktsioneeritavate nimekirja lisati 20 seadusandjat ja kõrget valitsusametnikku; varem oli Washington kehtestanud sanktsioonid üheteistkümnele Vene kodanikule. Venemaa reageeris omapoolsete sanktsioonidega üheksa USA kõrge ametniku ja poliitiku suhtes. Vene president Vladimir Putin ütles reedel, et Moskva hoidub esialgu USA sanktsioonidele omapoolsete täiendavate karistusmeetmetega vastamast.

USA roll sõjamängudes

Ukraina sõjaväe andmetel suri Simferopoli sõjaväebaasis üks nooremohvitser ning teine sai vigastada snaipri tulistatud lasu tõttu. Sõjaväebaasi ründasid “tundmatud väed”, kes olid täielikus varustuses ning kaetud nägudega. Ukraina sõduri surm on maailmale meeldetuletuseks sellest, et Venemaa annekteerimine võib muutuda ka veriseks. Ometi sõnas Putin oma kõnes, et ei ole mõtet uskuda neid, kes hirmutavad inimesi Venemaa võimalike sammude osas Krimmist väljaspool. Putini sõnul ei ole Venemaa huvitatud Ukraina osadeks jagunemisest.

USA Arizona osariigi senaator John McCain on spekuleerinud Krimmi sündmustele järgnevaid samme. McCain usub, et sündmused Krimmis ja Ida-Ukrainas  muutuvad järjest pingelisemaks tõenäoliselt tänu lavastatud sõjaväeoperatsioonidele, mis sarnanevad nimetatud tundmatu snaipri laskudele. McCain on öelnud, et USA peaks pakkuma Kiievile “tagasihoidlikku sõjalist abi”: väikerelvasid ja laskemoona, samuti ka näiteks kaitseseadmeid, varuosasid, kütust ja luureandmeid. McCain usub ka, et USA peaks koos NATO-ga pakkuma Ukraina sõjaväele lausa pikkaajalisemat abi, mille käigus reformitaks Ukraina sõjavägi.

On oluline märkida, et väidetavalt on hiljuti avalikuks tulnud elektrooniline kirjavahetus, millest selgub, et USA plaanib Ukraina sõjaväebaasis läbi viia mitu rünnakut selleks, et riigis olukorda destabiliseerida. Ei ole veel teada, kas tegemist on tõeliste kirjadega, kuid ei oleks ju kuigivõrd üllatav, kui USA Ukraina keerulist olukorda mingilgi moel ära kasutada püüaks.

Allikad: BNS, Infowars, The Independent, The Guardian, Huffington Post, Yahoo News, Activist Post, Press TV, Youtube

Foto: Scanpix

Toimetas Hendrik Mere