Foto: PublicDomainPictures / Pixabay

Kuna Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid näitasid, et kullavarude mujal hoidmine võib osutuda riskantseks (st sa ei saa enam oma kullale ligi), on üha rohkemate riikide keskpangad ja fondid hakanud kulda ja valuutareserve koju tagasi viima. Samal ajal kasvab nõudlus väärismetalli kui inflatsioonikaitsevahendi järele, vahendab Financial Times. 

Invesco riigiinvestorite küsitluse kohaselt sooritasid keskpangad ülemaailmselt oma rekordilised kullaostud 2022. aastal ja selle aasta esimeses kvartalis, kui jahtisid kõrge inflatsiooni ja volatiilsete võlakirjahindade eest ohutuid pelgupaiku. Hiina ja Türgi tegid neist ostudest ligi viiendiku. Märkimisväärseid summasid kulutasid kullale ka Singapur, India ja Lähis-Ida keskpangad.  

Olles mures USA ja teiste otsuse pärast külmutada Venemaa varad, otsustasid keskpangad osta füüsilist kulda, mitte tuletisinstrumente või börsil kaubeldavaid fonde, mis jälgivad metalli hinda.  

Samuti eelistasid nad seda hoida oma riigis, kuna ülemaailmsed pinged suurenesid. Invesco uuring näitas, et 68 protsenti keskpankadest hoidis osa oma kullareservide siseriiklikult, võrreldes 50 protsendiga 2020. aastal. Viie aasta pärast võiks see arv tõusta 74 protsendini, näitas uuring.

Vahetult pärast seda, kui alustati Ukraina proksisõda, teatasid EL, USA ja teised G7 liikmed, et nad kehtestavad Venemaa keskpangale sanktsioonid, takistades ligipääsu umbes 300 miljardi dollari suurusele reservile välismaal. EL kaalub praegu nende osaluste intresside Ukrainasse suunamise õiguslikke tagajärgi.

Küsitluse kohaselt, mis hõlmas 57 keskpanka ja 85 riiklikku investeerimisfondi, mis haldavad umbes 21 miljardi dollari väärtuses varasid, tegi paljudele riigiinvestoritele muret Venemaa varade konfiskeerimise pretsedent, kusjuures 96 protsenti vastanutest ütles, et edasise kullasse investeerimise taga on selle staatus turvalise varjupaigana.  

“Me suurendasime riskipositsiooni kaheksa kuni kümme aastat tagasi ja hoidsime seda Londonis, kasutades seda vahetustehinguteks ja tootluse suurendamiseks,” ütles üks lääneriigi keskpankur Invescole. “Kuid nüüd oleme kullavarud oma riiki üle kandnud, et hoida seda turvalisena – selle roll on nüüd olla turvaline vara.”  

Kulla hoidmise atraktiivsust suurtes sõlmpunktides nagu London on vähendanud ka asjaolu, et kullakaevurite riskimaandamine saavutas haripunkti aastatuhande vahetusel ja on sellest ajast alates langenud. See on piiranud keskpankade võimalust teenida tulu välismaal ladustatud väärismetallikangide väljavahetamisega. 

Maailma kullanõukogu uuringu kohaselt saavutas ülemaailmne nõudlus kulla järele 2022. aastal 11 aasta kõrgeima taseme, 4741 tonni, võrreldes 3678 tonniga 2020. aastal, mis on tingitud keskpanga ostudest ja jaeinvestorite suurenenud huvist.

Allikad: Financial Times, FAZ

Toimetas Hando Tõnumaa