Vähemalt kolm inimest sai surma, 23 vigastada ja 30 arreteeriti erinevate allikate väitel president Nicolás Maduro vastases meeleavalduses kolmapäeval, 12. veebruaril, pärast päevi kestnud marsse ja kokkupõrkeid Caracase tänavatel.

Vägivald puhkes pärast nädalaid kestnud episoodilisi demonstratsioone provintsides, kus  opositsioonijõud väidavad, et president Nicolás Maduro ei suuda tegeleda Venezuelat vaevava inflatsiooni, kuritegevuse ja kaupade puudulikkuse küsimustega ning soovivad ta võimult kukutada. Majanduskriis on Venezuelas kestnud juba aastaid ning olukord on läinud aja jooksul aina hullemaks, riigi majandust pitsitab kõva valuuta ja tarbekaupade puudus.

Samal ajal viisid valitsust pooldavad üliõpilased kolmapäeval läbi samuti protestimarsi, milles avaldasid poolehoidu Madurole. Protestiaktsioonid toimusid ka teistes linnades, Meridas ja San Cristobalis, kus viimastel päevadel tudengid politseiga konflikti on sattunud.

Tuhanded inimesed läksid pealinna tänavatele suurimale valitsusevastase protestile mitmete kuude jooksul. Olukord läks vägivaldseks, kui valitsuse oponendid osalesid rahumeelsel marsil ja kogunesid, protestimaks üliõpilastest meeleavaldajate arreteerimise vastu riigi teistes linnades. Marsi järel loopisid sajad noored protestijad kive politsei suunas ja lõhkusid valitsushoonete aknaid.

Segased lood

Valitsus süüdistab vägivallas opositsiooni, väites, et üks Caracases hukkunutest oli valitsust pooldava kogukonna juht. Presidendi poliitilised nõustajad on aga kinnitanud, et presidendi pooldajad olid need, kes mootorratastel ringi sõites valitsusevastaseid protestijaid tulistasid.

Tegemist on üsnagi tavapäraselt olukorraga, kus kõik osapooled üksteist süüdistavad. Opositsiooni aktivistid on öelnud, et valitsuse pooldajad, kes kuuluvad kõvakäelisesse gruppi, mida teatakse nime “colectivos” all, avasid rahumeelsel protestimarsil tule. Valitsusametnikud püüavad surmasid määrida “fašistide” (niimoodi nimetab valitsus endale vastanduvaid inimesi) kaela, kes nende sõnul vägivalda juba protestiaktsiooni algusest peale plaanisid.

Kolmapäevane vägivallapuhang võib olla ametlikuks märgiks ka sellest, et võib tekkida järjest suurenev lõhe karmikäeliste protestijate ja nende vahel, kes muretsevad pisemate küsimuste pärast, nagu näiteks prügikoristus, räpased tänavad ja augulised kiirteed. Pidevad protestid on aidanud kaasa valitsuse püüetele luua opositsiooniliikmetest kujutluspilt kui sabotööridest. Paljud protestijad ei soovi enam end selles valguses näidata.

Mitmed hukkunud Venezuela tänavatel

Hilda Rubí González, demonstratsioonil osalenud arstiteaduse tudeng, sõnas, et protest oli juba vaibumas ning ta oli teel koju, kui lasud kõlama hakkasid. Ta lisas, et osa tudengeid läks hoonetesse varju.

Ametnikud kinnitasid, et üks hukkunutest oli Juan Montoya, keda Maduro juba aastaid tundis. Avalikustati ka veel kahe teise rahumeelselt demonstratsioonil osalenud hukkunud isikud. María Corina Machado, opositsiooni seadusandja sõnul oli vägivald julgeolekujõudude ja relvastatud gruppide reetlik ja argpükslik rünnak, viidates Maduro administratsiooni šokivägedele.

Ida-Caracase keskklassi piirkonnas leiti veel üks inimene surnuna, kui relvastatud grupid liikusid tänavatel ringi ja tulistasid elanike suunas. Tänavatel oli meeleavalduste ajal nii valitsuse pooldajaid kui ka vastaseid. Põletati autosid, lõhuti aknaid ja loobiti kive.

Vaata internetis levivat videot sündmuskohalt:

Allikad: Reuters, The Wall Street Journal, Daily News, Business Insider, Daily Nation, Daily Messenger

Foto: Scanpix

Toimetas Hendrik Mere