Fotokollaaž: mtcurado / Getty Images Signature + Canva.com

Nauru, imepisike saar Vaikse ookeani südames, on saanud hoiatavaks näiteks loodusvarade väärkasutamisest. Fosforiidi avastamine tõi saareriigile 20. sajandil ajutise majandusbuumi, kuid suur osa kaevandustulust läks välisfirmade taskusse ja rahvast vormiti riigiraha sõltlased.

Delfi Forte kirjutas 2013. aastal:

“Kui vaadata Austraalia võimu aluseid kaadreid Naurust enne 1968. aastat, näeme lõbusaid ja saledaid inimesi. Juba 20. sajandi alguses oli saarel hakatud kaevandama fosfaate, ning majanduslik sissetulek oli saare ligi 7000 elanikule seega garanteeritud, tööjõudu tuli väljast sissegi tuua.”

“Tagajärjed on näha – Nauru elanikud on ühed kõige ülekaalulisemad maailmas. 97 protsenti meestest ja 93 protsenti naistest.”

“Paraku kaevati saar oma peamisest maavarast tühjaks ja 2000. aastaks olid fosforiidivarud sisuliselt otsas. Nüüd on naurulastest 90 protsenti töötud, olles harjunudki elama riigi ülalpidamisel, nii fosforiidifond kui ka riigieelarve on tõsistes raskustes, tagajärjeks muidugi ka poliitiline kriis.”

80 aasta jooksul hävitati üle 80% Nauru pindalast, jättes maha viljatu ja elutuks muutunud maastiku. Kui fosforiit otsa sai, jäi saar keskkonnakatastroofi ja majanduskriisi küüsi, ilma võimaluseta põllumajandust taastada.

Nauru lugu on valus õppetund jätkusuutmatu kaevandamise tagajärgedest.

Vaata videot:

Allikad: Pioneer Meedia, lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas