Teadlased on alates 2007. aastast dokumenteerinud ühe šimpansite kogukonna elu Kongo Demokraatlikus Vabariigis. See kümnetest tuhandetest šimpansitest koosnev kogukond ehk “megakultuur” elutseb ligi 130 000 ruutkilomeetri suurusel puutumatu metsa alal ning on oma unikaalsete tavade ja käitumisega üks väheseid säilinud metsikute šimpansite populatsioone. Kahjuks pole aga ka nende elukoha puutumatus täielikult tagatud.

Max Plancki Instituudi primatoloog Cleve Hicks ja tema meeskond avastasid suure ja jõuliselt areneva  Bili-Uele metsade šimpansite “megakultuuri” 2007. aastal, nende uurimus avaldati eelmisel nädalal ajakirjas Biological Conservation. Need ebaharilikult suured Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Kesk-Aafrika Vabariigi piiril elavad šimpansid on iseloomulike söömisharjumuste ja teistegi neile omapäraste ühiste tunnusjoontega kogukonna liikmed. Mujal Aafrikas on inimtegevuse tagajärjel šimpansite arv viimase sajandi jooksul kahanenud miljonitelt isenditelt mõnede sadade tuhandeteni.

Šimpansite põnev elu on jäädvustatud videole

Kaheksaks kuuks metsa jäetud liikumisanduriga videokaamerad salvestasid isaste šimpansite gruppe oma territooriumil patrullimas ning emaseid oma lastele putukate söömiseks vajalike tööriistu kasutama õpetamas. Neid Bili-Uele metsa šimpanse on märgatud söömas leopardit ja ehitamas maapealseid pesasid tunduvalt tihedamini kui ükskõik mis teisi šimpanseid. Neil paistab olevat ka huvitav maitseeelistus — suured Aafrika teod, mille kodasid nad kividel või palkidel lahti löövad.

Kaamerad jäädvustasid ka erakordselt palju teisi metsaelanikke: metsikuid elevante, anuubiseid, hüääne, hiiglaslikke metssigasid, tutt-pärlkanasid ja tuhnikuid. Hicksi sõnul jäädvustas kaamera uskumatutes kogustes elusloodust, kuid õnneks ei jäänud lindile ühtegi inimest. Ta lisab, et tegemist on ilmselt ühega viimastest puutumata paikadest Aafrikas.

Šimpansite kogukond on ohus

Šimpansid on Kongo Demokraatlikus Vabariigis seadusega kaitstud ohustatud liik, kuid Hicksi sõnul on seaduse näol tegemist siiski vaid paberiga. Nii ametlikud julgeolekujõud, miilits kui ka korruptsioon on Hicksi arvates šimpansite kogukonna suurimaks ohuks. Ta usub, et sõjavägi annab salaküttidele relvi ning seetõttu on nii mets kui ka seal elavad šimpansid praegu täiesti kaitseta.

Uurijad kardavad, et üha sagenevad sissetungid põlismetsa meelitavad kohale ka rohkem kütte, kes soovivad panustada tohutusse Kongo jõgikonna šimpansite ja muude loomadega äritsevasse ulukilihaärisse. Hicksi meeskonnaliige John Hart sõnas, et igal aastal tapetakse arvestuslikult 440 šimpansit. Ulukiliha väheneb aga igal pool ning ulukiliha kütid lähevad oma saagi otsimiseks järjest kaugemale ja kaugemale metsa.

Harti sõnul on reaalne ka oht, et see ala avatakse inimestele. Uurimismeeskonna tööd segasid näiteks relvastatud mehed, kes kaitsesid lähedalasuvatel aladel läbi viidavaid illegaalseid kullakaevandusoperatsioone. Julgeolekuolukord Bili-Uele metsas üha halveneb.

Vaada videot, kuidas šimpansiema oma järglasele tööriistade kasutamist õpetab:

Video isastest šimpansitest oma territooriumil patrullimas:

Allikad: The Guardian 1, 2, Yale Environment, Green Fudge

Foto: Ikiwaner / Wikimedia Commons

Toimetas Mariliis Rannama