Foto: ekraanikuva / Youtube

Pärast põllumeeste laialdasi proteste on Euroopa Liit loobunud põllumajanduse Net Zero eesmärkidest, sealhulgas väetiste ja pestitsiidide kasutamise drastilisest kärpimisest ning soovitusest, et inimesed sööksid vähem liha. Teemat vahendasid täna The Telegraph, The Daily Sceptic ja ka ERR.

Euroopa Liit on allunud põllumeeste vihastele protestidele ja võtnud nüüd eesmärgiks mitte vähendada põllumajanduse heitkoguseid nii drastiliselt, nagu plaanis oli.

Ursula von der Leyen pakub täiendavat järeleandmist, loobudes oma vastuolulisest ettepanekust vähendada pestitsiidide kasutamist kuue aasta jooksul poole võrra. Nõue vähendada lämmastiku, metaani ja muid põllumajandusega seotud heitkoguseid peaaegu kolmandiku võrra on nüüd eemaldatud Brüsseli laiemast plaanist vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2040. aastaks 90%.

Leyen ta Euroopa Parlamendile: “Meie põllumehed väärivad, et neid ära kuulataks”

„Ma tean, et nad on mures põllumajanduse tuleviku ja oma tuleviku pärast põllumeestena. Kuid nad teavad ka seda, et põllumajandus peab üle minema jätkusuutlikumale tootmismudelile, et nende talud oleksid ka järgmistel aastatel kasumlikud,” ütles Leyen.

Kavast jäeti välja ka soovitus, milles kutsuti ELi kodanikke üles sööma vähem liha.

Brüsselis on supermarketite jaotuskeskuste blokaadid jätnud riiulid tühjaks, samas kui Hollandis on põllumajandustootjate meeleavaldustest põhjustatud liiklusõnnetustes mitu inimest vigastada saanud.

Mööndused tulid Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia põllumeeste üha suurenevate meeleavalduste tõttu enne tänavusi Euroopa Liidu valimisi.

Juriidiline kinnitus järeleandmistele on alles ees

Euroopa Komisjoni teatis annab küll tõuke poliitilisele debatile, kuid ametliku ettepaneku eesmärgi juriidiliseks kinnitamiseks teeb siiski alles komisjoni uus koosseis, mis pannakse paika pärast europarlamendi valimisi ning mis võib selguda alles aasta lõpus, täpsustab ERR.

Eile esitas komisjon teatise, milles andis mõjuhinnangu võimalike viiside kohta, kuidas saavutada juba kokku lepitud eesmärk muuta Euroopa Liit 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Varasemalt on Euroopa Liit juba kokku leppinud eesmärgis vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside emissiooni 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

Eesti poliitikakujundajad peavad EL-i 2040. aasta nüüdset kliimaeesmärki vähendada heitkoguseid 2040. aastaks 90 protsendi võrra adekvaatseks, kirjutab ERR.

Loobuti kõige ambitsioonikamatest plaanidest

2021. aasta juulis jõustunud Euroopa kliimamääruses on sätestatud EL-i kohustus saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ja vahe-eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Pärast seda on EL vastu võtnud õigusaktide paketi “Eesmärk 55”, mille alusel liigutakse 2030. aasta eesmärkide suunas. Kliimamäärus nõuab muu hulgas, et komisjon esitaks 2040. aasta kliimaeesmärgid kuue kuu jooksul pärast esimeste ülemaailmsete kokkuvõtete tegemist Pariisi kokkuleppest 2023. aasta detsembris.

Komisjoni soovitus tuleb ajal, kui Euroopa Liidu rohepoliitika seisab silmitsi üha kasvava vastuseisuga, seda eriti põllumeeste poolt, märkis väljaanne Politico. Viimastel nädalatel on paljudes Euroopa riikides toimunud põllumeeste meeleavaldusi, mis kulmineerusid eelmisel nädalal Brüsselis toimunud jõuliste protestidega.

Seetõttu alustas Brüssel nüüd lõpuks põllumeestega dialoogi: teisipäevane soovitus põhineb kolme erineva võimaluse hinnangul: 80 protsendi sihtmärk, mis sarnaneb lineaarsele trajektoorile EL-i 2030. ja 2050. aasta eesmärkide vahel; 85–90 protsendiline vähendamine; 0-95 protsendi ulatuses kärpimist.

Allikad: davidicke.com, dailysceptic.org, telegraph.co.uk, err.ee

Toimetas Sander Soomaa