Foto: 39590028 | Wall Street Journal © Tinamou | Dreamstime.com

Uued avalikuks tulnud dokumendid paljastavad, et nii Ukraina kui ka Venemaa olid 2022. aasta aprillis valmis tegema “sügavaid järeleandmisi”. Wall Street Journali valduses on ilmselt lekkinud dokumendid relvarahuläbirääkimiste seisu kohta alates 15. aprillist 2022. Rahu ei olnud küll käeulatuses, kuid mõlemalt poolelt tehti “suuri järeleandmisi”. Saksamaa välisminister Annalena Baerbock aga ei soostu endiselt Putiniga läbi rääkima, kirjutavad Saksa väljaanded.

Kas relvarahu Ukrainas oleks olnud võimalik juba 2022. aasta kevadel? Kui jah, siis miks see siis ei teostunud? Kas Briti endine peaminister Boris Johnson ja USA mängisid selles oma rolli? Analüütikud on nendele küsimustele vastest otsinud pea kaks aastat.

1. märtsil 2024 avaldas Ameerika ajaleht Wall Street Journal (WSJ) artikli, mis teatas lepinguprojekti uuest lekkest. Eelnõu kirjutasid väidetavalt Ukraina ja Venemaa läbirääkijad 2022. aasta aprillis, et veenda Volodõmõr Zelenskõid ja Vladimir Putinit sõjategevust lõpetama. Berliner Zeitung võttis teema üles 6. märtsil.

Mida räägivad mõned varasemad lekked

Jääb ebaselgeks, kas lepingu projekt, mille Wall Street Journal Berliner Zeitungi andmetel sai, on Istanbuli läbirääkimiste algdokument: Berliner Zeitungi 16. jaanuaril 2024 ilmunud artikli kohaselt väitsid mitmed allikad varem seda teavet 2022. aasta aprillist pärit “rahuplaani” eelnõus. Need varasemad lekked erinesid aga lehekülgede ja sisalduvate lepingupunktide arvu poolest (10, 15 või 18?). Samas võis tegu olla ka teksti erinevate versioonidega, mida oleks saanud arutelude käigus kohandada.

Ajalehe Berliner Zeitung andmetel teatas WSJ (Pay Barrier) väidetava hiljuti avalikustatud dokumendi kohta, et see on dateeritud 15. aprillil 2022 ja koosnes 17 leheküljest. See näitab, et “läbirääkijad nii Venemaa kui ka Ukraina poolel” olid valmis tegema “tõsiseid järeleandmisi”.

Sarnasele järeldusele oli juba jõudnud ÜRO endine diplomaat Michael von Derschulenburg, pensionil olev NATO kindral D. Harald Kujat ja endine liidukantsler Gerhard Schröder. ZDF-i teatel vaidleb sellele ikka ja jälle vastu ka BSW poliitik Sahra Wagenknecht. Nad kõik kahtlustavad USA huve läbirääkimiste peatamise tõukejõuna.

Wall Street Journal põhjendas Berliner Zeitungi andmeil konkreetselt Venemaa valmisolekut Ukrainaga läbi rääkida 2022. aasta aprillis väitega, et Kreml ei oodanud toona Ukraina vastupanu sihikindlust. Täna teatab WSJ aga Berliner Zeitungi andmetel, et Venemaa võib “sõjalist olukorda arvestades esitada palju rangemaid nõudmisi” kui toona. See sõltub ka sellest, kas “lääne sõjaline toetus” väheneb “ja “Venemaa saavutab märkimisväärset territoriaalset edenemist”.