Foto: Pixabay (padrinan + leo2014)

WHO plandeemialepingu viimane kavand kuu lõpus toimuvale läbirääkimisorgani koosolekule varjab eelmisest veelgi enam kavatsust muuta terviseteemadel süstemaatiline jälgimine ja avaliku arvamusega manipuleerimine rahvusvaheliseks normiks.

17. aprillil avaldas Genfi uudisteplatvorm Health Politcy Watch WHO plandeemialepingu uue eelnõu, mis pärineb 2024. aasta aprillist. See asendab eelmise, 13. märtsi 2024. aasta eelnõu. See saadeti valitsustele 16. aprillil ja seda arutatakse Valitsustevahelise läbirääkimisorgani (INB) lõppkoosolekul 29. aprillist 10. maini. Vastuvõtmise korral pannakse see hääletusele Maailma Terviseassambleel 27. maist 1. juunini. Kui eelnõu vastu võetakse, on liikmesriikide otsustada, kas nad selle ratifitseerivad.

Märtsi eelnõu oli juba selgelt püüdnud muuta lepingu totalitaarsed ambitsioonid vähem nähtavaks, eemaldades asjakohased märksõnad. Käesolev eelnõu jätkab seda teed.

Siin on artikli 18 uus ja vana tekst. Esiteks uus mustand koos märtsikuu täiendustega paksus kirjas:

„Artikkel 18. Suhtlemine ja üldsuse teadlikkus”

1. Lepinguosalised tugevdavad elanikkonna teadus-, rahvatervise- ja pandeemiaalast kirjaoskust ning juurdepääsu läbipaistvale, täpsele ja teaduspõhisele teabele pandeemiate ning nende põhjuste, mõjude ja tõuketegurite kohta, eelkõige riskiteavituse ja tõhusa kaasamise kaudu kogukonna tasandil.
2. Lepinguosalised viivad vajaduse korral läbi uuringuid, et uurida tegureid, mis takistavad või tugevdavad rahvatervise ja sotsiaalsete meetmete järgimist pandeemia korral ning usaldust teaduse ja rahvatervise institutsioonide, ametiasutuste vastu.

Märtsi mustand kõlas järgmiselt (aprilli mustandist välja jäetud tekst, minu poolt rasvases ja kaldkirjas esile tõstetud):

„Artikkel 18. Suhtlemine ja üldsuse teadlikkus”

1. Kumbki lepinguosaline soodustab õigeaegset juurdepääsu usaldusväärsele ja tõenditel põhinevale teabele pandeemiate ning nende põhjuste, tagajärgede ja põhjuste kohta, eesmärgiga võidelda desinformatsiooni või desinformatsiooniga ning sellega tegeleda, eelkõige riskiteabe ja tõhusa kogukonna tasandil kaasamise kaudu.
2. Lepinguosalised edendavad ja/või viivad läbi uuringuid ja teavitavad poliitikast tegurite kohta, mis takistavad või tugevdavad pandeemia korral rahvatervise ja sotsiaalmeetmete järgimist, samuti usaldust teaduse ja rahvatervise institutsioonide ja asutuste vastu.
3. Lepinguosalised edendavad ja rakendavad teadus- ja tõenduspõhiseid lähenemisviise tõhusaks ja õigeaegseks riskihindamiseks ning kultuuriliselt sobivaks avalikuks teabevahetuseks.
4. Lepinguosalised vahetavad teavet ja teevad koostööd kooskõlas riigisisese õigusega, et vältida väärinfot ja desinformatsiooni, ning püüavad välja töötada parimaid tavasid, et suurendada kriisikommunikatsiooni täpsust ja usaldusväärsust.

Märtsikuu eelnõuga oli artiklist 18 juba sõna “infodeemiline” välja jäetud. Väärinformatsiooni ja desinformatsiooni vastu võitlemine oli muutunud kahjutumalt kõlavaks “tõrjumiseks”.

Uues eelnõus on nüüd ka need kaks märksõna eemaldatud. Kuna lõige 4 on välja jäetud, ei võta allakirjutanud riigid enam selgesõnaliselt kohustust teha koostööd, et vältida desinformatsiooni. Ja kui lõige 1 viitab usaldusväärse ja tõenditel põhineva teabe andmisele pandeemiate ja nende tagajärgede kohta, ei mainita uues eelnõus enam desinformatsiooni vastu võitlemise eesmärki.

Koroonapettus on aga näidanud, et ka ilma pandeemialepinguta on ülepaisutatud hirmuõhutamise ja vaktsineerimispropaganda rahvusvaheline koordineerimine toiminud ülimalt hästi. Tasub meeles pidada sündmust 201, Johns Hopkinsi ülikooli Corona Dashborardi üles puhutud ja ülevõimendatud surma- ja nakatunumbreid, mis võeti vastu ja levitati agressiivselt kogu läänemaailmas, ning tõsiasja, et ülemaailmsete vaktsineerimiskampaaniate põhisõnumid vaktsiinide ohutuse ja tõhususe kohta ja vaenu õhutamine vaktsineerimata inimeste vastu töötati välja ja testiti Yale’i ülikoolis 2020. aasta juulis suurtes psühholoogilistes laboratoorsetes katsetes, ammu enne vaktsiinide väljatöötamist.

Lõike 4 kustutamisega hoiduvad plandeemialepingu loojad seega lihtsalt kohustusest väljaspool nende otsest mõjusfääri jäävaid riike selle propagandasüsteemiga liituda. See ei ole täiesti tähtsusetu, kuid see pole meie jaoks oluline.

Lõikes 1 välja jäetud mainimine desinformatsiooni vastu võitlemise eesmärgi kohta asendatakse kohustusega „tugevdada elanikkonna teadus-, rahvatervise- ja pandeemiaalast kirjaoskust”. See võib – ja kindlasti on ka ette nähtud – tähendama sama asja. Lõppkokkuvõttes põhineb see samal totalitaarsel vaatel, et on olemas TEADUS ja et autoriteedid saavad kindlaks teha, mis on tõsi ja mis vale.

Lõike 4 väljajätmine, mis (varjatult) muutis käitumisteaduse kasutamise tervisekommunikatsiooni (manipulatiivseks) kujundamiseks kohustuslikuks, ei kahjusta totalitaarset eesmärki, sest WHO liikmed on selle sisuga juba vabatahtlikult võtnud kohustuse Maailma Terviseassamblee 2023. aasta resolutsiooniga.

Järeldus

Koos 2023. aasta resolutsiooniga käitumisteaduse kasutamise kohta jääb lepingu viimase eelnõu sisu ja eesmärk samaks, need on lihtsalt veidi paremini varjatud. Püüdlused varjata tõelisi kavatsusi näitavad, et avalikke proteste võetakse kuulda, isegi kui nendega ei arvestata.

Allikas: norberthaering.de

Koostas ja toimetas Revo Jaansoo