Foto: Wikimedia Commons / I, Yann, CC BY-SA 3.0

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kasutab oma staatust avalikkuse eksitamiseks, et suurendada Covid-19 vaktsiinisüstide ülemaailmset kasutuselevõttu. 22. juulil avaldas WHO meediabüroo pressiteate, milles võeti kokku oma ülemaailmse Covid-19 vaktsineerimisstrateegia värskendus. See strateegia nõuab WHO ajaloo suurimat iga-aastast eelarvet: juba 2021. aasta eelarvesse oli ette nähtud 10,1 miljardit dollarit, mis on ligikaudu kolm korda suurem kui kogu organisatsiooni varasemad aastased kogukulud. Strateegia lähtub loomulikult rahvatervise huvidest, aga kas see ikka on nii?

Augustiõhus on taas tunda, et ka see sügis jätkub koroona ja Covid-süstide pealepressimise lainel – mask pähe, õlg alla. Vanglaplaneet vahendas 29. juulil, et Perearstide Liidu juhatuse liige Karmen Joller ütles 28. juulil Vikerhommiku saates: „Minu soovitus on kanda maski /…/ Eks iga inimene on tänaseks juba piisavalt tark ja ma usun, et nad panevad maski ette, kui nad ei soovi haigestuda.“ Ent sellest, et viirusetõrje meetmed ei aita isegi siis, kui nende järgimist hoolega kontrollitakse, rääkis teadusnõukoja (eks)juht Irja Lutsar juba 2020. aasta lõpus ning ka hiljuti toimunud Tartu Ülikooli ja Terviseameti konverentsil “Elu COVIDiga – mida oleme õppinud ja milleks peame valmistuma”, tõdedes, et piirangud ei ole mõjutanud viiruse levikut.

Joller ütles, et nüüd on välja tulnud väga mahukad uuringud, mis näitavad, et vaktsineerimine ennetab pikka Covidit ja raskeid tüsistusi. Aga kõrvalnähud? Vaktsiinide mitte-toimimine? Perearst jätab mainimata, et Eesti Ravimiametile on ajavahemikul 27.12.2020 kuni 17.07.2022 saadetud 376 teatist, milles kirjeldati vähemalt 1 tõsist (sealhulgas trombidest, millest on ajalises seoses vaktsineerimisega teada antud 80 korral) võimalikku kõrvaltoimet ja mille puhul esines ajaline seos. Neist 154 teatist (41%) on saatnud tervishoiutöötajad (peamiselt arstid), 222 teatist (59%) patsiendid.

Selge on see, et nii, nagu “suured” ees, teevad ka “väikesed” järel. WHO võitlus Covidiga püüab laieneda madala ja keskmise sissetulekuga riikidesse, kus vaktsiinid pole veel nii ulatuslikult levinud kui rikastes riikides. Terviseorganisatsiooni värskendatud strateegia eitab loomulikku immuunsust ja sõnum on ühene: kuna omikron immuunsusest ei hooli, tuleb süstida!

WHO värskendatud strateegia

Pressiteates kirjeldatud strateegia nõuab 70% madala ja keskmise sissetulekuga riikide inimeste Covid-19 vastu süstimist, et “saavutada püsiv ja laiaulatuslik kaitsev immuunsus”. See on aga mõttekas ainult siis, kui vastavad populatsioonid ei ole juba immuunsed. Samas, WHO uuringu (mis küll viidi läbi enne, kui omikroni tüvi kilbile tõsteti) hinnangul oli suurel osal aafriklastest 2021. aasta septembriks Covid-19 vastased antikehad, sama näitasid ka India andmed on sarnased.

Infektsioonijärgne (looduslik) immuunsus tagab Covid-19 vastu vähemalt sama laiaulatusliku ja püsivama kliinilise kaitse kui eksperimentaalsete Covid-19 süstidega väidetavalt tekitatud immuunsus (viide, viide, viide, viide, viide). WHO on samuti teadlik, et loomulikule immuunsusele lisatud Covid-19 süstimine annab minimaalse kliinilise kasu (seda on hästi näidatud allolevas CDC tabelis). Kui WHO väidab, et madala sissetulekuga riikides on Covid-19 süsti saanud vaid „28% vanadest inimestest ja 37% tervishoiutöötajatest” ja on peaaegu kõigil Covid-19 süstimata inimestel on ka tõhus immuunsus.

Allikas: CDC

Nüüd enam niipalju loomulikust immuunsusest ei räägita, sest WHO soovib hiigeleelarvet rahvastiku massiliseks süstimiskampaaniale allutamiseks.