Foto:  Noah / Unsplash

Pärast enam kui kolme aastat ja ligi 7 miljonit “haigusjuhtu”, mis on diagnoosimiseks kõlbmatute PCR-testide ja arstide arvamuste põhjal registreeritud kui “koroonaviiruse surmad“, teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) 5. mail, et COVID-19 ei ole enam ülemaailmne tervisehäda. 

Eesti terviseamet lõpetas COVID-19 hädaolukorra ohu lahendamise juba mõned päevad varem, 2. mail. Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor ja endine teadusnõukoja liige Andres Merits kommenteeris Delfile, et tema hinnangul lähitulevikus koroonaviirus uut pandeemilist ohtu ei kujuta.

Küsimus on asjakohane ja aktuaalne: kas tõeline pandeemia üldse (ka peavoolu arusaamade järgi) eksisteeris?

WHO teatel on väljakuulutatud “hädaolukorra faas“ lõppenud ja otsus häiretaseme alandamiseks tehti pärast neljapäeval toimunud meditsiiniekspertide koosolekut. WHO märkis COVID-19-t pandeemiana esimest korda 2020. aasta märtsis, kui väidetavalt levis viirus kõikidele mandritele peale Antarktika.

Pandeemiadeklaratsioon tõi kaasa enneolematud piirangud liikumisele ja kaubandusele, põhjustades katastroofi, mis annab erinevates valdkondades, eriti majanduses ja meditsiinis (nt statsionaarse ravi lõpetamise tõttu edasi lükkunud ravi, koroonavaktsiinide kahjustustega tegelemine jne) endiselt tunda. Sellest ajast alates on maailmas registreeritud umbes 764 miljonit juhtumit, kasutades haiguse tõendamiseks RT PCR-teste, mis on kalibreeritud tulemuste saamiseks ilma tegelikku SARS-CoV-2 patogeeni isoleerimata. Loodud sundseisundis on väidetavalt 5 miljardit inimest saanud vähemalt ühe doosi eksperimentaalseid ravimeid…

Kuigi enamik riike on juba loobunud oma pandeemiaga võitlemise meetmetest, sh vaktsiinipassidest, mis on osutunud ebavajalikuks ja kasutuks, on Ameerika Ühendriigid on endiselt “rahvatervise hädaolukorras“, mis lõppeb nüüd 11. mail.

Et tugevdada koordineeritud ülemaailmset reageerimist oma järgnevatele hädaolukordadele, on WHO pannud oma 194 liikmesriiki töötama ülemaailmse pandeemialepingu ja tervise-eeskirjade (IFR) muudatuste koostamise nimel.

Kuigi pandeemialepingu ja IFR-i muudatuste eesmärk on “kaitsta elanikkonda terviseohtude eest”, on mitmed poliitikud, arstid, teadlased ja juristid on hoiatanud, et see võtab ära riikliku suveräänsuse ja põhiõigused ning annab võimu mitte valimiste teel ametisse nimetatutele, nagu WHO peadirektor.

Kas SARS-CoV-2 põhjustas pandeemia?

“Plaandemia“ loodi meedias ning seda õhutasid valitsus, ravimi- ja terviseametid, kuid tegelikkuses pole pandeemia kriteeriumidele vastavat tervisekatastroofi juhtunud. Suuremad terviseprobleemid algasid alles paralleelselt eksperimentaalsete mRNA vaktsiinide manustamisega. Eesti tohutu liigsuremus sai alguse 2021. aasta hiliskevadel, kui algasid koroonavastased immuniseerimised ja aasta alguses kehtestati maskimandaadid.

Näiteks suremust vaadates torkab silma, et Eestis pole 2020. aasta statistikaameti andmetel väidetava pandeemia ajal olnud erakordset liigsuremust.

16. juunil 2022. aastal on Telegrami artiklis rõhutatud, puuduvad tõendid, et SARS-CoV-2 pandeemia on Eestit tabanud, kui pidada silmas pandeemia epidemioloogilist ja juriidilist tähendust. ”Hoolimata miljarditest dollaritest rahalistest vahenditest, mille on Covid “pandeemiasse” suunanud valitsused ja sellised organisatsioonid nagu Bill ja Melinda Gatesi Sihtasutus, ei ole Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) suutnud pakkuda sõna “pandeemia” ühtset ja lõplikku määratlust.

WHO 2020. aasta alguses tehtud avalduse kohaselt ei nakka SARS-CoV-2-viirus nii, nagu enamik inimkonna möödanikus väidetavalt tapnud surmavaid viirusi. See oleks pidanud olema lähtepunktiks ka koroonaviiruse määratlemisel ohtliku nakkushaigusena. Eestis põhjustab gripp igal aastal kuni vähemalt 50 surma. Kumulatiivne haigus võib esineda igal viiendal. Tavaliselt põhjustab gripp Euroopas igal aastal umbes 15 000–70 000 enneaegset surma. See on hinnang, mitte teaduslik argument. Tegelikku arvu on raske teada, sest diagnostiliste tavade tõttu ei registreerita grippi surmapõhjusena ja see ei ole tingimata kaasaaitav tegur. Kui haiglas oleks testitus kogu aeg kõiki inimesi ka gripi suhes, siis kas gripi numbrid oleksid väiksemad kui koroonal?

22. novembril 2020. aastal ilmunud artiklis A closer look at U.S. deaths due to COVID-19 – The Johns Hopkins News-Lette hinnanguliselt esitatud andmete kohaselt “suri aastal 2020 sama palju inimesi, kui suri aastatel 2019, 2018, 2017, 2016 ja 2015.” Uuringut saab lugeda interneti-arhiivi Wayback Machine abil. Kui koroona suremus oleks 3% või 4%, siis oleks tegemist pandeemiaga. Kuid täna, olenevalt sellest, kelle uuringust lähtuda, on suremus  0,1%, 0,2% või 0,3%, mis on sarnane gripiga. Ning kui olete alla 50-aastane, siis on see veelgi madalam.

Koostas Revo Jaansoo

Allikad artikli sees