Ainult Telegramis: katkendeid David Icke´i uuest teosest “Meelepetted”, II

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

6. aprill 2014 kell 10:32



david-icke

Fotod: philosophers-stone.co.uk, davidicke.com

Jätkame käesoleva nädalavahetuse järjejuttu. Inglise kirjanikul ja vandenõudeuurijal David Icke´il ilmus eelmise aasta lõpus uus 900-leheküljeline raamat “The Perception Deception” (“Meelepetted”), mida hetkel on eesti keelde tõlkimas Matrix Kirjastus. Kuigi tõlketöö pole veel lõpetatud, on Telegramil au esimesena Eestis juba valminud katkendeid oma lugejatele tutvumiseks pakkuda. Teos võtab kokku kogu Icke’i töö ning keskendub suurel määral uskumatuna tunduvale teooriale, mille järgi meie maailm on võltsreaalsus, mida kontrollitakse Saturnilt. Loe järjejutu esimest osa siit.

 

Peatükk 5

Kuidas me sattusime sellesse jamasse – Arhondid

 

Üksikasjad loovad täiuslikkuse, aga täiuslikkus pole üksikasi.

Leonardo da Vinci

 

Sumeri savitahvlid kirjeldavad, kuidas annunakid põhjustasid üleilmseid katastroofe eesmärgiga pühkida Maalt inimkond ning alustada seejärel uue geneetilise tüübiga. Järgneb iidsete pärimuste uus üldine teema, nimelt see, mille kohta piiblis öeldakse: “Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks” (1Mo 1:26), millele järgneb: “Jumala pojad (mitmuses) heitsid inimeste tütarde juurde ja need neile lapsi ilmale tõid.” (1Mo 6:4)

/—/

On huvitav mainida, et inimkonna religioosse jumaldamise vanim teadaolev vorm on mao- ehk püütonikultus, mis pärineb vähemalt 70 000 aasta tagustest… Botswana Tsodilo mägedest. Selle avastas Norra Oslo ülikooli arheoloogiateadlane Sheila Coulson. Sanide/bušmanite pärimused toetavad sumeri savitahvlite teksti, et kõigepealt elasid annunakid Aafrikas, kus nad sundisid inimestest orje kulda kaevandama. Suulude kõrgšamaan Credo Mutwa ütles mulle, et Aafrika nimi tuleneb iidsest sõnast “wafirika”, mis tähendab “esimesed inimesed Maal” või “esimesed inimesed siin”. “Suulu” tähendab “inimesed tähtedelt”, sest pärimuste järgi olevat nende eostajad olnud täheinimesed. Minu arvates ei kirjeldata nõnda siiski inimeste või Maa asukate loomist, vaid hoopis seda, kuidas kujundati uued geneetiliselt manipuleeritavad inimsarnased olendid, et neist saaksid mis tahes kujuliste sissetungijõudude orjad.

Hawaii ülikooli geneetika abiprofessor Rebecca Cann avaldas 1987. aastal kaasautorina ajakirjas Nature uuringu, millega tuvastatud üksikasjalikud tõendid kinnitasid, et nüüdisinimesed pärinevad ainsast emast, kes elas Aafrikas umbes 200 000 aastat tagasi. Ajakirjanduses kõrvutati seda avastust Eedeni aias elanud Aadama ja Eevaga, kelle piibli järgi olevat võrgutanud madu. Sellesama loo leiab paljudest teistestki kultuuridest, kaasa arvatud Vana-Hiinast, ning maokultus oli levinud paljudes maailma paikades, näiteks Egiptuses, Pärsias, Väike-Aasias (praegune Türgi), Foiniikias, Araabias ja mujal Lähis-Idas, Indias ja mujal Aasias, Hiinas, Jaapanis, Etioopias ja mujal Aafrikas, Mehhikos, Briti saartel, Skandinaavias, Itaalias, Kreekas, Kreetal, Rhodosel, Küprosel, Sri Lankal ning Lõuna- ja Kesk-Ameerikas. Praeguses Mehhikos elanud maiad, kellest seoses nende 2012. aasta oletatava “prohvetliku ettekuulutusega” rohkesti totrusi räägiti ja kirjutati, kinnitasid, et nende esivanemad olid “maoinimesed”. Maiad kummardasid maojumal Kukulkani ehk Sulismadu, kes sarnanes Kesk-Ameerika samasuguste jumalustega nagu asteekide sulgedega kaetud jumal Quetzalcoatl. Kukulkani kultuse keskus asus Mehhikos Yucatáni poolsaarel Chichén Itzás, kus on säilinud mõjukaid varemeid.

 

“Maoinimeste” retked

Uurija ja kirjanik James Churchward kirjeldab oma raamatutes, näiteks “The Childen of Mu” (“Mu lapsed”), kuidas ta avastas, et Kesk-Ameerika maiad on needsamad Aasiast pärit kirjelduste naga’d või naga-maya’d, kes elasid üle Vaikses ookeanis asunud Mu/Lemuuria kohutava hävingu. Churchward ütles, et talle olevat näidatud Põhja-Indias ühe kloostri salakambris iidseid raidkirju, mille järgi Mu/Lemuuria asukad naacal’id või naga maya’d (“maod”) olevat saabunud Birma kaudu Indiasse, et rajada sinna oma koloonia. Hindude legend pajatab, et naga’d võivad võtta endale soovikohaselt kas inimese või reptiili kuju. Seda nimetatakse “kujumuutmiseks”, mis on võimalik seetõttu, et energeetiliselt on keha muutlik, mitte tahke. Räägin sellest põhjalikumalt edaspidi, kuid kujumuutmist on väga lihtne selgitada, ehkki see tundub olevat võimatu.

James Churchwardi järgi olevat tema uurimus tuvastanud, et naga’d elasid ka Hiinas, Tiibetis ja paljudes kohtades mujalgi Aasias. Ecuadoris väljakaevatud kivile jäädvustatud kõikenägev silm ja muud sümbolid sarnanevad Churchwardi 1880. aasta India-leidudega, mida seostatakse maoinimeste naga’dega. Mu ellujäänud suundusid praegusesse Aasiasse – Hiinasse, Tiibetisse ja Jaapanisse –, samuti Lõuna-Ameerikasse, kus neist põhja poole liikudes kujunesid maiad ning teised Kesk- ja Põhja-Ameerika rahvad. Nendega käis kaasas Mu reptiloididest lähtuv uskumuste süsteem, mistõttu nende kultuuris jäi domineerima madu. Ka Arizona hopide hõimu legendid ja pärimused pajatavad nende “maovendadest” ning “taevajumalatest”, kes olevat ühtinud nende naistega. Atlandi ookeanis asunud Atlantise hävimise ja hukkumise järel ellujäänud suundusid enamasti itta, praegusesse Euroopasse ja Lähis-Itta.

Mu ja Atlantise rahva vereliinid on sellest ajast alates segunenud paljudes maailma paikades, sest need mõlemad avardasid oma territooriumi ning mõjuvõimu. India aladelt pärit iidne sanskriti eepos “Mahābhārata”, millest kujunes hindude üks tähtsamaid pühakirju, kinnitab, et maya’deks (teise nimega naga’deks) nimetatud rahvas rändas Indiast Mesopotaamiasse, Egiptusse ja Kreekasse. Üks vanemaid sanskriti tekste “Dzyani raamat” pajatab reptiloidide sarpa ehk Suurte Draakonite rassist, mis laskus taevast, et tuua maailmale tsivilisatsioon. Samuti mainib see kuldaja hävitanud suurt veeuputust ja sedagi, kuidas maojumalad tulid hiljem tagasi, et allutada inimühiskond oma valitsejale Suurele Draakonile.

Maojumalaid kummardati kogu maailmas, Euroopas jäädvustus see mitmesuguste pärimustena, kaasa arvatud Pendragoni (“Suure Draakoni” ehk “Kuningate Kuninga”) tiitlis. Seda kajastavad draakonimotiividega kaunistatud kiivrit kandnud kuningas Arthuri sümboolsed lood. Arthuri isa nendes lugudes on Uther Pendragon. Keldid kummardasid ka maojumalat, kelle nimi oli Hu, ning sõnaühend Hu-man ehk “maoinimene” sobiks hästi ristamisega, millega tekitati geneetiliselt uus inimlik (humaanne) vorm. Reverend John Bathurst Deane arvab oma 1933. aastal ilmunud suurepärases teoses “The Worship of the Serpent” (“Mao jumaldamine”) keltidest ja nende preestriklassist druiididest nõnda.

Mainin siin ainult reptiloidide või maojumalate ning muistse maailma maoinimeste üleilmse teema mõnda näidet, mida tegelikult on terve leegion. Hiinas, Jaapanis ja Kaug-Idas kuulub draakon kultuurikeskmesse, nagu see on olnud juba aastatuhandeid.

/—/

Peavoolu “teadus” ei oska selgitada väljakaevamistel leitud piklikke koljusid ja hiidskelette. Meenutagem piiblis (1Mo 6:4) öeldut: “Sel ajal ja veel pärastpoolegi, kui Jumala [jumalate] pojad heitsid inimeste tütarde juurde, olid hiiglased maa peal…” Boliivias on leitud 2,6 meetri pikkusi skelette. Reptiloide ja paljusid teisi mitteinimolendeid kohanud inimesed kirjeldavad neid väga pikkadena, enamasti on hinnang 2,4 meetrit. Muistsetest ühiskondadest on säilinud pärimusi, et kunagi toimus Maal “hiiglaste” sõdu. On leitud piklikke koljusid, mis ilmselt ei kuulu ühelegi teadaolevale inimrassile, sest kolju ülaosa ei koosne kolmest luust nagu Homo sapiens’il. Mõni leid on palju suurem kui inimese kolju ning hambad on erinevad. Peruu Ica muuseumis leidub rohkesti niisuguseid piklikke koljusid, mis ei sarnane inimeste omaga. Samasuguseid koljusid – mõni neist on üle 4000 aasta vana – on avastatud maailma paljudes paikades, mõne DNA-uuringuga on tuvastatud, et need on osaliselt inimese ja osaliselt “millegi muu” omad.

/—/

 

Arhondid

Olen rännanud sel uurimise ja avastuste teel üle kolmandiku oma elust ning leidnud nende aastate jooksul palju kordi iidseid või ajaloolisi pärimusi, mis toetavad tänapäeva allikate ja kogemuste varal koondatud informatsiooni. Kõige kõnekamate hulka kuuluvad mitut laadi tekstid, millele sobiks üldpealkiri “Gnostitsism” (Teadmine). Gnostikud ütlesid, et illusoorsest reaalsusest pääseb oma võimete väljaarendamisega, mida võimaldab gnoosis ehk varjatud spirituaalne teadmine. Sageli maksid nad oma uskumuste eest karmi hinda, neid tapeti. “Süsteem”, kuhu kuuluvad ka religioonid, ei soovi, et nad levitaksid oma reaalsuseversiooni, mis lähtus kõige iidsematest müstikakoolkondadest, kus teadmisi edastati pühendatutele. Enamasti võeti need hiljem üle ning kujundati üleilmseks salaühingute võrguks, mis kasutab neidsamu teadmisi, kuid hoopis erineval eesmärgil.

Müstikakoolkondade/gnostikute reaalsuseteadlikkus tulenes ka mitmesuguste psühhoaktiivsete ainete kasutamisest, mis avasid kanalid “sinna kaugemale”, kus adumine pärines teisel pool “füüsilist” asuva maailma vahetust kogemisest. Gnostikud rääkisid bythos’est ehk “ürgpõhjast” või “Jumala sügavusest”, mis eksisteeris enne meie maailma loomist. Bythos on see, mida mina nimetan Kogu Võimalikkuseks; Kõigeks, Mis On Olemas. Üks tuntumaid gnostikuid oli matemaatik ja filosoof Hypatia (350–415), Roomale allutatud Egiptuses Aleksandria kooli Museioni (tuntud ka Suure raamatukoguna) juhataja.

Selle raamatukoguga olid seotud ka Eratosthenes, kes määras Maa mõõtmed, ja Aristarhos, kes avastas heliotsentrilise päikesesüsteemi ligi 2000 aastat enne Kopernikut. Hypatia oli gnostik selle sõna kõige avaramas mõttes ning Suur raamatukogu oli iidsete esoteeriliste teadmiste aardevaramu, mille asutas Rooma kirik ise sel lihtsal põhjusel, et see oli Rooma asunud Babüloonia kirik. See uskumus, mida Rooma (Babüloonia) kirik avalikult kuulutas, on lihtsalt kattelugu, varjamaks selle tõelist olemust ja tegelikku kavatsust.

Kontrollisüsteem ja selles kesksel kohal olev Rooma kirik ei soovinud mingil juhul, et rahvas teaks tõde reaalsusest – see oli ainult kiriku siseringi jaoks. Seetõttu Suur raamatukogu rüüstati ja põletati maha, kõik sinna kogutu hävitati. Rahvajõuk mõrvas Hypatia, nagu oli ässitanud Aleksandria patriarh Kyrillos, kelle kirik hiljem kuulutas “pühakuks”. Hypatia tiriti kaarikust maha, tema keha raiuti tükkideks ja põletati tuleriidal. Selle kuriteo õigustamiseks süüdistati teda nõidumises, jumalavallatuses ja religioosse segaduse tekitamises (ta rääkis inimestele seda, mida kirik püüdis nende eest varjata. Naise tükkideks raiumine ja tuleriidal põletamine on seega jumalale meelepärane tegu? Niisugused inimesed on arutud, neid leidub tänapäevalgi lausa vapustavalt palju.

Aleksandria Suures raamatukogus oli umbes pool miljonit rullraamatut ning antiikmaailma tekste ja ürikuid, millesse talletatud sügavad esoteerilised arusaamad ja inimkonna ajalugu ei tohtinud Kontrollisüsteemi meelest mingil juhul inimestele teatavaks saada. See, mis jäi tookord hävitamata, viidi Vatikani keldritesse, kus see peitub tänaseni.

/—/

 

Leidude leid

Hea uudis, mida me selles gnostikute hävitamise loos igatahes vajame, on see, et 1945. aastal leidis egiptlasest talupoeg umbes 120 kilomeetri kaugusel Luksorist Niiluse kaldal Nag Hammadi lähedal terve hulga gnostitsistlikke tekste. Need olid nahka köidetud ja kinnipitseeritud anumas koopasse peidetud. Nahkköite tugevdamiseks kasutatud papüürus pärines aastaist 350–400, kuid üldiselt arvatakse, et originaaltekstid on vanemad, kirjutatud millalgi 100. aasta paiku. Seega on need loodud enne Aleksandria Suure raamatukogu põletamist ja Hypatia tapmist; nende tekstide teadmistekogum jõuab otsaga isegi Kristuse-eelsesse aega. Need on “paganlike” gnostikute, mitte hilisemate kristlike gnostikute tööd. Savianumas peitus 13 koodeksit ja üle 50 teksti, mis aitasid saada suuremat selgust, mida gnostikud teadsid ja uskusid.

Nende tõlget lugedes mõistsin otsekohe, et need seostuvad olulisel määral minu uuringutega ning järeldustega, et mingi peidetud jõud manipuleerib inimkonna tegemistega ning suunab neid.

Viiendik Nag Hammadi tekstidest keskendub arhontideks nimetatud mitteinimestest manipuleerijatele, kes tungivad inimeste mõistusse, et mõjutada ja suunata reaalsuse tajumist. Just seda olen ma kõik need aastad rääkinud tõigast, et inimühiskonnaga manipuleerijad pole sugugi “maavälised” selle sõna tavatähenduses (ehkki see sõna tähendab ainult seda, et nad ei pärine Maalt). Olen alati eelistanud nimetada neid “dimensioonidevahelisteks”, sest nad tegutsevad enamasti inimestele nähtamatus sagedusribas väljaspool nähtavat valgust ja meie elektromagnetvälja. Nad võivad siseneda meie maailma, kuid võnkesageduste ühildamatuse ja meie atmosfääri olemuse tõttu ainult lühikeseks ajaks. Seda võiks võrrelda saatmisega kõrge radioaktiivsusega piirkonda, kust ohtliku mõju välistamiseks tuleb lahkuda teatud aja pärast. Olen öelnud, et see jõud võib võtta reptiilide kuju, kuid mitte ainult seda; Nag Hammadi tekstid mainivad arhontidena reptiilolendeid, aga ka neid klassikalisi “halle tulnukaid”, nagu nende kohta tänapäeval öeldakse. Halle kirjeldatakse neis tekstides nagu väljaarenemata last või loodet, kellel on hall nahk ja tumedad liikumatud silmad.

Meenutagem, et need tekstid kirjutati ligi 2000 aastat enne tänapäevaseid teateid reptiloidide ja Hallide nägemisest ning nende toimingutest. Mitteinimlike olendite – mõni neist väga pikk, teised seevastu väikesed – ning arenenud sõidukite ja tehnika kujutisi ning kirjeldusi leidub koopajoonistustel ja muistse maailma paljude paikade pärimustes, sest see, mis juhtub tänapäeval, juhtus ka siis. Hallid olevat röövinud palju inimesi, kelle kirjelduse järgi võivad nad olla kõrget kasvu, aga ka kõigest meeter kuni meeter kakskümmend pikad. Lühikeste järgi on kujunenud ilmselt iiri folkloori “väike rahvas”. Röövitud räägivad piinavalt valusatest meditsiinilistest “analüüsidest”, meeste spermaproovidest või naiste eostamisest, et luua hübriidlapsi.

/—/

 

Peatükk 6

Kuidas meid hoitakse selles jamas – Matrix

 

Elu on päris lihtne: sa teed midagi. Enamasti kõik see nurjub. Mõni õnnestub. Teed rohkem seda, mis õnnestub. Kui see kenasti korda läheb, siis jäljendavad teised seda kiiresti. Siis teed midagi muud. Kogu kavalus on selles, et teha midagi muud.

Leonardo da Vinci

 

Gnostikud ütlesid, et Demiurg (“saatan”) ja arhondid ei saa vahetult luua midagi, sest neil puudub see, mida gnostikud nimetavad ennoiaks – nimelt “loomejõud” ja “tahtlikkus” (loometahe muudab reaalsust).  Mina ütleksin seda ka nõnda: neil puudub loova kujutlusvõime anne, seega peavad nad manipuleerima ja ära kasutama neid, kes teevad seda, et saada soovitu.

Loomine on kujutlusvõime holograafiline ilming, see omakorda Teadvuse, mitte Keha-Mõistuse väljendus. Näiteks kunstnikel ja paljudel kirjanikel on loov kujutlusvõime, seega suudavad nemad luua tühjalt lõuendilt või paberilehelt midagi ainulaadset ning originaalset. “Kasti” suletud inimesed ei ole selleks võimelised – just sellepärast nad ongi selles “kastis”. Seda, mida te ei oska kujutleda, seda ei suuda ka luua. Võite ainult jäljendada, kopeerida või moonutada juba kujutletut ja loodut.

Nõnda on see arhontide ja nende esindajatega meie reaalsuses, keda ma edaspidi kirjeldan üksikasjalikumalt. Gnostikute tekstide kinnitusel tähendab originaalloomingu suutmatus seda, et Demiurg ja arhondid peavad kasutama pettust, et juba loodut moonutada ja sellega manipuleerida (pahupidi pöörata). Just sellest lähtuvad maailma paljudes paikades tuntud “tembutavate jumalate” lood. See ei tähenda, nagu nad ei saaks “teha” midagi – nende reptiloididest väljendid on lausa painatud tehnikasaavutustest, sest need aitavad osaliselt ületada nende loova kujutlusvõime piiranguid. See tähendab, et nad ei suuda luua tühjalt lehelt alustades.

Inimestel on olemas loov kujutlusvõime, aga arhondid manipuleerivad inimeste tajuga, et meie looksime (kujutaksime holograafilises eksistentsis) nendele sobiva maailma. Nad peavad petma meid, et rajaksime iseenda kollektiivse vangla – ja nad ongi seda teinud. Demiurg ja arhondid on professionaalsed röövijad, kes juba ammu on hõivanud Maa ja selle asukate tajud.

Olen juba palju aastaid rõhutanud, et reptiloidid on äärmiselt robotlikud ning mehaanilised oma mõtlemisvõimes ja struktuuris (milles domineerib intellekt, mitte loov kujutlusvõime). Gnostikud kirjeldasid arhonte samamoodi, sest nad ongi üks ja seesama. Arhontide-reptiloidide ühiskond on juba geneetiliselt uskumatult hierarhiline, kus igaüks teab oma kohta. Stewart Swerdlow kinnitab, et New Yorgis Long Islandil Montauki mõistusekontrolli projektis osalemisel sai ta teada, et samasugune hierarhiline India kastisüsteem võeti vahetult üle “maojumalate” sotsiaalsest struktuurist. See on üle toodud peaaegu kõikjale inimühiskonda, mis pole enamasti küll nii äärmuslik nagu kastisüsteem, kuid siiski organiseeritud ülevalt alla ulatuva võimu omamise (või selle puudumise) hierarhiana, kus igaüks peab teadma oma kohta. See muutub päev-päevalt üha äärmuslikumaks, sest nende plaani kohaselt koondatakse võim üha väiksema arvu võimukandjate kätesse.

See, mida gnostikud rääkisid arhontidest ning algusest loomise asemel nende petmis- ja röövimisvajadusest, sobib täielikult minu väitega, et inimkond on suletud väärreaalsusse – “Matrixi” maailma, mis häkiti olemasolevasse. Jahmusin pärast oma viimase raamatu ilmumist gnostikute tekste lugedes, sest nägin, kuidas need kajastavad igati lugu, mis hargneb minu uurimustes maailma paljudes paikades alates 1990. aastast. Nag Hammadi tekstid ütlevad, et “maailm, milles me elame, sündis eksituse tõttu”, gnostikud väidavad, et meie illusoorne reaalsus pärineb “vea tekitamisest”. Seda “viga”, mis lõi moonutuse loova kujutlusvõimeta, nimetavad nad Demiurgiks. Huvitav märkida, et New Age’i liikumises osalejad ja teisedki räägivad “Maa tasandist” ja teistest nähtamatutest “reaalsusetasanditest”, kuid seda sõna, mille lätted pärinevad kreeka keelest, määratleti “vea” või “eksiteele sattumisena”.

Gnostikute tekstid väidavad, et Demiurg/arhondid lõid päikesesüsteemi anorgaanilised osad originaali viletsa koopiana. Seda võib võrrelda vigase allalaadimisega. Väljendan seda moodsas kontekstis nõnda: nad häkkisid algsesse virtuaalreaalsuse universumi (mis endistviisi eksisteerib) ning sisestasid selle häkkimise informatsiooniväljad inimeste dekodeerimissüsteemi, et selle “vigase koopia” holograafiline maailm ilmneks meie kogetava ja tõeseks peetava reaalsusena. Selle häkkimise tulemust nimetan ma “Matrixiks”. Üllatusin, näinud, et gnostikute tekstides mainitakse seda “Hali” või “simuleerimisena”…

 

IMG_1336

 

Allikas: David Icke’i “Meelepetted”, Matrix Kirjastus 2014 (The Perception Deception, 2013)

Soovijatel on võimalik eestikeelset raamatut peagi ette tellida kirjastuse Facebooki lehekaudu.

Kuula ka David Icke intervjuud Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!”:
1. osa inglise keeles ja eestikeelse tõlkega (oli eetris 19.05.2013);
2. osa inglise keeles ja eestikeelse tõlkega (oli eetris 26.05.2013).

Fotod: philosophers-stone.co.uk, davidicke.com

 

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt