Annie Kagan on Manhattanil tegutsev kiropraktik, kelle vend Billy hukkus autoõnnetuses. Billyl oli raske elu, ta oli täielikus narkosõltuvuses ning ajal, kui ta hukkus, ka kodutu. Kolm nädalat pärast surma võttis Billy teispoolsusest oma õega ühendust ja teatas, et temaga on kõik korras. Annie kirjutas oma kogemusest raamatu “The afterlife of Billy Fingers: how my badboy brother proved to me there’s life after death” (Billy Fingersi surmajärgne elu: kuidas mu hukkaläinud vend tõestas mulle, et pärast surma läheb elu edasi). Hiljuti andis Annie intervjuu USA raadiosaatele “Coast To Coast AM”; Telegram toob oma lugejateni saate kokkuvõtte.

Mu vend hukkus autoõnnetuses. Umbes kolm nädalat pärast ta surma, ühel hommikul päikesetõusu ajal, kuulsin väga selgelt oma venna häält. Ta kutsus mind nimepidi: “Annie, Annie! See olen mina, Billy, ärka üles.” Ma mõtlesin, et näen alles und. “Ei, sa ei maga. Tõuse üles ja võta märkmik, ma tahan, et sa kirjutad üles kõik, mis ma sulle räägin,” ütles naise hukkunud venna Billy selgelt äratuntav hääl.

Esimese asjana andis ta mulle teada, et temaga on kõik korras. Ta ütles, et kohe pärast seda, kui ta auto alla jäi, tõmbas miski teda justkui tunnelit pidi üles. Kõikjal oli hõbedane valgus. Hetkel, kui see valgus teda puudutas, kadusid kõik valud ja halvad tunded, mida Billy oli kogenud terve oma elu. Tunnel, kust ta üles hõljus, oli nagu sündimiskanal, mis viis ta imelisse jumalikku Universumisse. See valgus oli täis armastust ja lahkust ning Billy kinnitas, et temaga on kõik korras. Ta ütles mulle: “Ma tahan, et sa teaksid, et surm ei ole nii kole, nagu sa arvad. Siiani olen nautinud iga hetke – ma ei oskakski midagi paremat tahta ning ma luban sulle, et me kohtume taas.”

Annie räägib, et vahetult enne Billy surma käis ta rannas jalutamas ja mõtles oma vennast, keda ta polnud mitu kuud näinud. “Ma vaatasin taevasse, tõstsin oma käed üles ja ütlesin Universumile, et palun, hoolitse mu venna eest. Paar tundi hiljem sain teada, et Billy on surnud.”

Kui sa esimest korda kuulsid uuesti Billy häält, siis kust sa teadsid, et sa ei kujuta seda ette või et su alateadvus sinuga ei mängi?

Ma ei teadnudki, kuigi ma kuulsin ta häält niivõrd selgelt. See hääl ei olnud telepaatiline, see ei olnud ka mu peas, vaid tuli justkui august laes. Olin algul ääretult skeptiline, mõtlesin, et ehk paneb lein mind neid hääli kuulma. Billy hääl ütles, et ta tõestab mulle, et ma ei kujuta seda ette.

Bill Guggenheim, kes on ekspert surmajärgse sideme uurimisel, nimetab seda surmajärgseks tõendusteaveks, mis tähendab, et mu vend andis mulle infot, mida ma ei oleks saanud mitte kuidagi ise teada. Ta veenis mind, et ta tõepoolest suhtleb minuga teisest reaalsusest.

Kui ta sinuga suhtlema hakkas, kas tundsid ka hirmu?

Mitte kordagi ei tundnud ma hirmu, hoopis vastupidi. Kui Billy minuga suhtleb, tuleb teispoolsusest too taevalik atmosfäär ka minuni ja ma tunnen lausa eufooriat.

Kuidas sa tema häält täpsemalt kuuled?

Ma kuulen ta häält justkui ta räägiks minuga teiselt korruselt. Billy räägib, et teispoolsuses on erinevaid tasandeid ning sõltuvalt sellest, millisel tasandil ta parasjagu on, muutub ta hääl veidi. Näiteks kui Billy teispoolsuses ei kasuta oma keha vormi, siis ma näen teda isegi. Ta on nagu pisike elliptiline sinine valgus ja ma pean kõvasti keskenduma sellele valgusele, et Billyt kuulda. Hiljem hakkas Billy minuga suhtlema läbi kroontšakra. Tol hetkel suutsin ma teda ja ta dimensiooni ka näha.

Mis on supermaailm?

Supermaailm on surmajärgse elu esimene tasand. Inimesed nimetavad seda tavaliselt Taevaks. See on koht, kus sa taaskohtud oma lähedastega ja koht, kus sulle selgitatakse, mis on juhtunud. Sellele aga järgnevad palju kõrgemad tasandid. Nii on Billy mulle rääkinud.

Milline on Taevas kristlastele?

Billy on mulle rääkinud, et ükskõik, millist religiooni keegi tõeks peab, jõuavad kõik inimesed siiski samasse Taevasse. Kui inimene on näiteks terve elu uskunud Kristust, siis ta kohtubki Taevas Kristusega, aga Kristuseks on tegelikult hingedegrupp, kuhu inimese hing kuulub.

Kas Põrgu on olemas?

Billy sõnade kohaselt ei ole Põrgut olemas. Meie järgmine elu on täis armastust ja paranemist, mitte pattu ja karistust. Põrgu on Billy sõnul inimeste väljamõeldis.

Kas Billy tundub olevat õnnelik seal, kus ta on?

Ma ütleksin, et õnnelik on vähe öeldud. Billy on pigem pidevas õndsuse seisundis, mis on tuhandeid kordi võimsam seisund kui armastus. Billy on öelnud, et seda armastust, mida ta sealses seisundis kogeb, ei ole inimmõistusele võimalik kirjeldada.

Mida sa oled Billyga teispoolsusest suheldes isiklikult kõige rohkem saanud?

Billy on mulle öelnud, et kõik rakud meie kehas pärinevad tähe seest. See ei ole poeesia, vaid reaalsus. Kui see on tõsi, siis see tähendab, et see intellektiga olevus, kes Universumit juhib, too sama intellekt on osa meie hingeõhust ja südamelöökidest ning parandab ka meie haavad. Olen õppinud rohkem ühtima kõiksusega ja ma ei ole enam “kinni” oma kehas, mõistuses ega oma muredes. Ma suhtun ellu globaalsemalt. Ma suudan mõelda palju avaramalt, sest ma tean, et ma olen igavene.

Ma olen õppinud ka elu pahupoolt hindama. Näiteks on Billy rääkinud, et ilma tornaadota ei oleks meil tuult, ilma tormita ei oleks merd. Vanasti ma tahtsin, et kõik oleks täiuslik. Et täna tuleks täiuslik päev, kus ma ei tee ühtegi viga jne. Kuid elu meie planeedil ei käi nii. Siin ilmas on ka tumedam pool ning vähendades oma ootusi ja püüdlust täiuslikkuse suunas, on minust saanud palju õnnelikum inimene. Mu suhted teiste inimestega on paremad. Ma austan kõiki inimesi sellistena, nagu nad on.

Kas teispoolsuses õpitakse midagi ka?

Teispoolsus on palju suurem, mitmekesisem ja aktiivsem kui meie elu siin. See oli minu jaoks suur šokk. Teispoolsus ei ole staatiline, vaid ollakse pidevas muutumises. Mulle meeldib kasutada sõna “muutumine” õppimise asemel, sest õppimine on väga inimlik tegevus. Kuid teispoolsuses saavad meist kõrgemad olendid.

Kas inimesed, kellel siinses elus viltu veab, kas neil on tore elu teispoolsuses?

Billy on sellest palju rääkinud. Ta ütleb, et inimesed ei peaks kedagi teist ega ka iseennast süüdistama oma vigades ja probleemides. Inimesed valutavad südant, miks üks või teine asi juhtub. Paljud teooriad on üsna julmad. Näiteks üks naine, kes mu raamatut luges, ütles, et oli terve elu süüdistanud ennast raskes haiguses, kuid tunneb end nüüd paremini kui iial varem.

Billy on öelnud, et meil kõigil on valud ja raskused – see on osa müsteeriumist – ning soovitab inimestel lihtsalt nautida oma elu nii palju kui võimalik, ükskõik kui halvasti asjad ka ei ole. Enamik maiseid raskusi on tegelikult su suurimad õppetunnid. Sa ei pea neid halbu asju muidugi nautima, aga lihtsalt tea, et kokkuvõttes on kõik taevalik.

Kas teispoolsus on enamjaolt energia?

Nii arvasin ma vanasti. Ma arvasin, et me siseneme kuidagimoodi energiavälja ja meist kõigist saab üks hing. Aga tegelikult toimub seal nii palju. Billy oli algul indiviid, peale seda läks ta seisundisse, mida nimetatakse “Universumi osaks saamiseks”, see on koht, kus sa kaotad oma individuaalsuse. Billy ütles, et paljud kardavad seda, kuid tegelikult on see ülimalt hea tunne. Sa lased kõigest lahti ja sulandud kosmilisse energiavälja, kus neelad endasse taevalikke omadusi. Peale seda saab sust kõrgemal tasandil vibreeriv olend. Seal puudub mateeria, küll on aga olemas vormid.

Kui sa kaotad oma lähedase ja sul jääb miskit kripeldama, mida sa oleksid tahtnud veel öelda… Kas nad teispoolsuses on teadlikud, et me tahaks paluda andeks mõne teo eest?

Meil kõigil tekib süütunne, kui kaotame lähedase. Me oleme inimesed ja me tunneme, et alati oleks saanud paremini. Aga kui inimesed jõuavad teispoolsusse, on nad õnnelikud. Keegi ei kanna vimma millegi ega kellegi pärast. Kõik on õnnelikud ja soovivad seda ka meile, sest tegelikult oleme meie need, kes kannatavad. Nad teavad, kui väga me neid tegelikult armastasime.

Mõned inimesed, kes on surmast tagasi tulnud, on rääkinud, et nad nägid Põrgut ja see oli ebameeldiv. Kuidas sa seda kommenteerid?

Billy on mulle rääkinud, et supermaailm, mis on esimene tasand teispoolsuses, on koht, kus me kogeme oma tõekspidamisi. Seega, kui keegi usub väga tugevalt, et ta läheb Põrgusse pärast surma, võivad nad kogeda midagi sellist. See on nagu tõekspidamiste projektsioon, kuid lõpuks need tõekspidamised kaovad ja kõik inimesed lähevad edasi palju objektiivsemasse tasandisse, kus suudetakse ühtida valgusega.

Allikad: Afterlife of Billy Fingers, Facebook, Amazon, Coast to Coast AM

Toimetas Hando Tõnumaa