Oxfordi ülikooli teadlased on võrrelnud Marsi päritolu meteoriite NASA kulguritelt saadud analüüside tulemustega ning jõudnud järeldusele, et punasel planeedil oli 4 miljardit aastat tagasi hapnikurikas atmosfäär.

Nad võrdlesid Marsi kivimeid meteoriitidega ning fakt, et pinnaseproovid olid viis korda niklirikkamad kui meteoriidid, oli teadlastele kõva pähkel pureda, kuna sellest võib järeldada, et meteoriidid võivad olla vulkaanilise tegevuse tagajärg.

“Nii meteoriidi kui ka vulkaaniliste kivimite koostis on sarnane Marsilt sügavamalt võetud proovidega, aga pinnaseproovid on pärit hapnikurikkamast keskkonnast. See on ilmselt tingitud hapnikurikka materjali ringlusest,“ selgitas uurimise juht professor Bernard Wood.

Tulemused olid üllatuseks

“Tulemus on üllatav, sest kuigi meteoriidid on geoloogiliselt noored, umbes 180 miljonit kuni 1,4 miljardit aastat, siis NASA Marsi-kulgur Spirit kogus proove Marsi sellelt osalt, mis on väga vana – rohkem kui 3,7 miljardit aastat.“

Kui võrrelda seda Maaga, tekib suur ajaline erinevus. Arvatakse, et meie planeedil tekkis hapnikurikas atmosfäär 2,5 miljardit aastat tagasi siis, kui sinivetikad tegid läbi märkimisväärse kohandumisprotsessi, mis võimaldas neil fotosünteesida. Mida see aga tähendab Marsi uurimise jaoks?

“Järeldus on see, et Marsil oli sel ajal, 4 miljardit aastat tagasi, hapnikurikas atmosfäär – kaua aega enne hapnikurikka atmosfääri tekkimist Maal. Kui hapnik on see, mis annab Marsile tema iseloomuliku värvuse, siis on tõenäoline, et punane planeet oli niiske, soe ja roostene miljardeid aastaid enne Maad,“ ütles professor Wood.

Seega oli Marsi pinnal vesi ja seda ümbritses hapnikurikas atmosfäär ajal, kui ta oli veel tektooniliselt aktiivne – need on aga eluks vajalikud põhinõudmised.

Allikad: ZME Science, Nature, ERR, Planet Save, BBC

Foto: www.zmescience.com

Toimetas Meeli Seermaa