Kolme aasta jooksul, mil Läti on andnud investeeringute eest ajutisi elamislube, on riik saanud 419,2 miljonit latti (596,5 miljonit eurot), ilmneb raportist, mille siseministeerium teisipäeval valitsusele esitas. Alates 1. juulist 2010 kuni 1. juulini 2013 on kodakondsus- ja migratsiooniamet (PMLP) saanud 6883 elamisloataotlust – 2893 investoritelt ja 3990 nende perekonnaliikmetelt. Välja on antud 6749 elamisluba, mis tähendab, et 97,9 protsenti taotlustest on rahuldatud. Tagasi on selle aja jooksul lükatud vaid 201 taotlust.

PMLP viis läbi küsitluse 200 elamisloataotleja hulgas ja selgus, et keskmine investor on 36-45-aastane Vene kodanik, tal on ülikoolidiplom ja ta on ostunud Lätis kinnisvara. Keskmine investor taotleb elamisluba ka oma abikaasale ja kahele lapsele ning kavatseb viibida Lätis paar kuud aastas, kulutades 500-1000 latti pereliikme kohta kuus. Keskmisel investoril on kavas hakata Lätis äri tegema.

Välisinvestorite investeeringuid premeerivad üsna mitmed Euroopa Liidu riigid. Kui varem piirdusid investeeringud pigem ettevõtetega, siis majanduskriis tõi kaasa elamislubade andmise ka kinnisvarasse ning riigi võlakirjadesse investeeritud summade eest.

Ka Läti soodustab investeerimist kinnisvarasse – luba antakse, kui kolmanda riigi kodanik ostab kinnisvara vähemalt 72 000 euro eest väljaspool Riiat või 143 000 euro eest Riias. Siseministeeriumi raportist selgub, et ligi 80 protsenti investeeringutest kogusummas 335,2 miljonit latti ongi seotud tehingutega Läti kinnisvaraturul.

Eestis tekib elamisloa saanud välismaalastel kohustus siin ka püsivalt elada, mis tähendab Eestis olemist vähemalt 183 päeva jooksul aastas. See ja mitmed teised elamisluba takistavad tegurid on tinginud selle, et Eestis on viimasel viiel aastal väljastatud ettevõtluseks kokku umbes vaid 400 uut elamisluba. Seetõttu on Eestis ka soovitatud elamislubade andmist konkurentsis püsimiseks paindlikumaks muuta.

Allikad: BNS, Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute Keskus

Foto: baltictravelcompany.com

Toimetas Maarja Aljas