2. juulil andis USA raadiosaatele “Coast to Coast AM“ intervjuu Richard C. Hoagland, kes on endine kosmoseteaduse muuseumi kuraator ja NASA konsultant. Ajal, mil toimusid ajaloolised Apollo missioonid Kuule, oli ta CBS-i uudiste ja ajakirjanik Walter Cronkite’i informaator. Juba üle 20 aasta on Hoagland juhtinud sõltumatute analüüside tegemist Marsil olevatest esemetest ja tema meeskonna uurimised on laienenud, hõlmates NASA, Venemaa ja Pentagoni Kuu-missioonide salastatud andmeid.

Mis hetkel Marsil toimub?

Aasta tagasi augustis maandus tuumaenergial töötav kulgur Curiosity punasele planeedile Gale’i kraatri lähistel ja NASA edastab pressikonverentsidel uskumatud kaadreid Marsi pinnast. Samas ei saa mainimata jätta, et osasid leide laiemale meediale ei esitleta. NASA on juba pikemat aega valetanud meile fotode kohta, mis tehti juba Kuul peaaegu pool sajandit tagasi ja see paneb NASA tegevustesse kahtlustavalt suhtuma. Suunatakse tähelepanu kodulehel olevatele fotodele, kus on midagi huvitavat, nagu Marsi näriline, ja varjatakse seda, mida tegelikult avastatakse.

Kosmoselaev Odyssey tegi 2003. aastal värvilise pildi “Marsi näost“, kus on selgelt näha, et varahommikusel kellaajal helgib osa näost nagu klaas. Paraku aga sellest ei räägita enam, sest ühiskonda heidutatakse kõrvaliste asjadega, hajutades tähelepanu sellelt, mis tähtis. NSA juhtum oli suurepärane näide sellest, kuidas inimesi hoiti kümneid aastaid pimeduses ebaseadusliku nuhkimise osas. Midagi palju suuremat on toimumas ja tuleb ehk aeg, millal Marsi-missiooni eesmärk saab avalikuks. Hetkeseis on selline, et Curiosity (tõlkes uudishimu) ei täida oma ülesannet, sest ta sõidab huvipakkuvatest esemetest mööda ja ei uuri neid, või siis uurib ning analüüside tulemusi hoitakse meie eest saladuses.

Kas sa arvad, et valitsused teatavad varsti maavälise elu olemasolust?

Arvan, et nad ei soovi seda teha, aga kui on olukord, mis sunnib valitsusi avalikustama maavälise elu olemasolu, siis pole neil muud võimalust. Olin mõned nädalad tagasi konverentsil Scottsdale’is Arizonases ja pärast seda lendasin Londonisse, kus esitlesin teooriat, miks NASA postitab leidudest pilte, mis peaksid olema tsenseeritud. Kuidas seda paradoksi seletada? Arvan, et nad hiljem saavad siis öelda, et vaadake, me ei ole midagi varjanud, need pildid on avalikkuse ees. Mõne kuu või aasta pärast ütlevad, et Gale’i kraater on aardelaegas ja seal asuvad iidsete muististe varemed, mitte lihtsalt kivid. See on hävitatud, üle ujutatud ja maetud iidse linnakompleksi äärelinn, mis on ehitatud ümber mäe kraatri keskosas. Asitõendeid võib siiani sealt leida, sest Maal asjad roostetavad ja oksüdeeruvad atmosfääris oleva hapniku tõttu, kuid Marss on olnud miljoneid aastaid hiiglaslik muuseum. Põhjus, miks see koht valiti, on see, et see on osa ohutust avalikustamisest.

Mida sa arvad kosmose privatiseerimisest?

Sel on nii häid kui ka halbu külgi. Erastatud kosmoseprogrammid ilma NASA-ta tähendavad, et maksumaksja ei pea enam seda rahastama. Monopoli puudusel tekib ka tihe konkurents parima kosmoselennu pärast ja see soodustab innovatsiooni tehnoloogias ja uute kütuste leidmises. Kõige tähtsam on aga see, et luuakse hulgaliselt töökohti ja leevendatakse töötust, alustades inseneridest ja lõpetades planeetidel olevate hotellitöötajatega. Samuti on võimalik kaevandada asteroidide pealt mineraale ja gaase. Halb on aga see, et erafirmadel ei ole esialgu piisavalt raha, et seda kõike ellu viia ja tuleb vaid oodata, mil plaanide realiseerimine odavamaks muutub.

Kuula intervjuud (algab 39:03):

Fotod: download.coasttocoastam.com, widescreen-wallpaper.eu, blogcdn.com, survivingthepoleshift.files.wordpress.com, i.telegraph.co.uk

Toimetas Laur Raudsoo