15. märtsil andis Red Ice Radiole intervjuu dr Paul Connett, kes on lõpetanud Cambridge’i ülikooli ja omandanud Dartmouthi kolledžis keemia erialal doktorikraadi. Alates 1983. aastast on ta St Lawrence’i ülikoolis õppejõud, spetsialiseerudes keskkonnakeemiale ja toksikoloogiale. Connett on uurinud 17 aastat fluoriidi toksilisi omadusi ja aidanud asutada fluoriidi tegevusvõrgustikku. Ta on teinud ettekandeid fluoriidi ohtlikkusest teadusasutustes üle kogu maailma. Koos kahe kaasautoriga avaldas ta 2010. aastal raamatu “The Case Against Fluoride” (Asitõendid fluoriidi vastu).

17 aastat tagasi hakkas Paul Connett uurima fluoreeritud joogivee toimet inimesele ja sellest sai alguse ulatuslik uurimistöö, mille käigus on avastatud mitmeid bioloogiliselt aktiivse naatriumfluoriidi kahjulikke mõjusid meie tervisele.

Läbikukkunud võitlus hambakaariese vastu

1945. aastal hakati Ameerika osariikides ja seejärel teistes riikides lisama joogiveele naatriumfluoriidi, mille looduslik vaste on kaltsiumfluoriid. Selle eesmärk oli ennetada hammaste lagunemist, ent paraku oli uurimistöö selle otsuse taga puudulik.

1950. aastal hakati andma lastele ja emadele, kes elasid fluoriidivaba joogivee piirkondades, fluoriidi toidulisandeid. Erinevalt teistest toidulisanditest oli seda võimalik osta vaid retseptiga, kuigi USA Toidu- ja Ravimiamet ei ole tänaseni asjakohaseid tablette ja tilku heaks kiitnud.

20. sajandi alguses märgati hambaravi teadusuuringutes iseäralikku hammaste kahjustust, mis sai hiljem nimeks fluoroos. Erinevad uurimisrühmad leidsid, et seda põhjustab fluoriidi manustamine esimese kaheksa eluaasta jooksul, mis kahjustab püsivalt hambaemaili.

Üks esimesi kaariese ja fluoriidi vahelisi seoseid uurinud stomatoloog ja teadlane Henry Trendley Dean jagas fluoroosi nelja raskusastmesse: väga kerge, kerge, mõõdukas ja raske. Kuna 1942. aastal tehtud uuring näitas, et fluoriidi joogivette lisamine on hambakaariest vähendanud, siis optimeeriti naatriumfluoriidi taset vees vähemaks, et see ei tekitaks silmaga märgatavat mõõdukat või rasket fluoroosi.

1999. aastal teatasid USA haiguskontrolli ja ennetuskeskused ning 2006. aastal Rahvuslik Teadusuuringute Nõukogu, et fluoriid takistab hambakaariese teket, kuid sellel on mõju ainult hammaste pinnale, mitte kogu inimorganismile.

Enne fluoriidi laialdast kasutuselevõttu stomatoloogias esines fluoroosi lääneriikides harva. Tänapäeval sisaldab peaaegu iga hambapasta ja enamik USA veevarustusest fluoriidi. Vastavalt viimastele riiklikele uuringutele põeb 41% USA noorukitest fluoroosi ja selle haiguse kasv on võrreldes 60 aasta taguste uuringutega tõusnud üle 400%.

Naatriumfluoriid kui tööstuslik saasteaine

Naatriumfluoriid on üks peamisi saasteaineid tuumarelvade, metalli ja väetiste tööstusharudes ja seeläbi põhjustanud elanikkonnale ja keskkonnale ulatuslikku kahju. Külma sõja ajal kasutati tohututes kogustes fluoriidi uraanheksafluoriidi tootmiseks uraani rikastamisel, mis tekitas USA tööstusele rohkem kohtuvaidlusi kui kogu muu õhusaaste.

Kuigi areng kaasaegses reostustõrje tehnoloogias on toonud kaasa märkimisväärse fluoriidi heitkoguste vähenemise, haigestuvad miljonid töötajad kogu maailmas jätkuvalt hingamisteede, närvisüsteemi ja luustiku haigustesse ja nõrga keskkonnakorraldusega allatuult olevad piirkonnad on ohus.

1948. aastal hakkasid ettevõtted parema väetise tootmiseks fosfaati keemilise töötluse protsessis muutma, selleks eemaldati looduslikud fluoriidid fosfaadist, et fosfaat tugevamaks muuta. Fosfaatide töötlemisel ja kuivatamisel vabanenud fluoriidi heitgaasid ja tolm tekitasid suurt kahju. Fluoriid imbus taimeaedade ja põllumaade pinnasesse, mille kaudu sattus loomade organismi ning loomade areng hakkas pidurduma: loomakarjad nägid välja nälginud, nende jalad moondusid ja nad jäid hammastest ilma. Kohalikud talunikud ja taimekasvatajad ei osanud tekkinud kahju selgitada kuni 1985. aastani, mil Florida ja Georgia ülikoolid viisid läbi uuringud. Pärast seda muudeti reostuse piiramiseks fluoriidiheite standardeid.

Ligi 50 aastat tagasi avastasid fosfaadikaevandajad ja väetisetööstused, et parem on jätta maksmata miljardeid dollareid jäätmete kõrvaldamise eest ja müüsid ohtlikud jäätmed omavalitsustele kogu USA-s, mis seejärel lisati joogivette, teenides sellega tohutuid tulusid nende endi kodanike tervise arvelt.

Rasked kõrvalmõjud

Vaesemad elanikud, kelle toit on kõrge suhkru- ja rasvasisaldusega ja kes kannatavad kaltsiumi, magneesiumi ja teiste oluliste toitainete puuduse käes, on haavatavamad fluoriidi toksilisusele. Enamik lapsi Ameerikas kannatab fluoriidi üledoosi käes, mida näitab fluoroosi ja hambakaariese juhtumite arvukuse suurenemine. On selge, et fluoriid ei vähenda vaeste laste hammaste lagunemist, ent vaatamata sellele õigustavad hambaarstid maksumaksjate kulutusi vee fluoreerimiseks, lõigates ise kasumit ohvrite hambaravi pealt.

Naatriumfluoriid tekitab ka palju teisi haigusi ja tüsistusi, mida on alles hiljuti uuringute käigus avastatud: näiteks artriiti, seedetrakti häireid, fluoriidi ülitundlikkust, neeruhaigusi, vähki, meeste viljakuse vähenemist, südame-veresoonkonna haigusi, diabeeti, käbinäärme häireid, kilpnäärme haigusi, luustiku fluoroosi ja sisesekretsiooni häireid.

2012. aasta juulis avaldas Harvardi ülikooli teadlaste meeskond kahekümne seitsmel uuringul põhineva “metaanalüüsi”, mille tulemused näitasid seost väiksema IQ tasemega lastel ja fluoriidi tarvitamisel. Teadlased järeldasid, et fluoriidi mõju aju arengule peaks olema kõrgema uurimisprioriteediga.

Eksimuse varjamine avaliku usalduse hoidmiseks

Fluoreerimisega seotud uuringutel on olnud 60 aasta pikkune vahe sees, sest riigiametnikud ja hambaraviettevõtete juhid on pannud oma usaldatavuse kaalule, kaitstes joogivee fluoreerimist. Neil on keeruline avameelselt tunnistada, et see on põhjustanud terviserikkeid, kuna see tooks tõsised tagajärjed ja avaliku usalduse kaotuse. Ent selle eksimuse tunnistamine on vältimatu, et kaitsta miljoneid inimesi tarbetu kahju eest ja mõjutada rahvatervise poliitikat, mis peab põhinema teaduslikel alustel, mitte poliitilistel kaalutlustel.

Kuula raadiosaadet Paul Connettiga siit.

Fluoriidi tegevusvõrgustiku kodulehekülg.

Tutvu raamatuga „The Case Against Fluoride“ siin.

Fotod: fluoridealert.org, beyondthecurtain.files.wordpress.com, rawandunfiltered.files.wordpress.com, farm4.staticflickr.com

Toimetas Laur Raudsoo