Paljud inimesed on minu käest küsinud, kas nüüd, kui ma tegin “Ulmefilmi”, on mind kuidagimoodi ähvardatud – kas valitsusest või salaorganisatsioonidest näiteks. Vastus on ei. Mind ja mu perekonda pole mitte keegi ähvardanud. Küll aga on mind rünnatud mitu kordi vaimsel ja astraalsel tasandil – enamasti unenägudes.

Mind on proovitud tülli ajada lähedaste inimestega, kuigi probleemi ennast polegi olnud. Olen kogenud ka unehalvatust neli korda viimase aasta jooksul – kirjutan unehalvatusest kui nähtusest peagi pikemalt.

Kuid mõtlesin, et jagan täna teiega oma und, mida nägin 14. märtsil ehk kaks nädalat tagasi.

Olin koos Quentin Tarantinoga tema juures külas ning rääkisime niisama elust ja jõime õlut. Järsku koputati uksele. QT läks ukse juurde ja küsis, kes on. Vastuseks kõlas: “Politsei.” QT arvas, et keegi ta sõpradest teeb nalja ja ütles: “Fuck off!” Rauast uks väänati sekunditega sodiks nagu paber ja sisse tulid kolm mustades ülikondades päikeseprillidega meest – klassikalised mehed mustas. Quentinil pandi käed raudu ja ta viidi kohe minema.

Tajusin, et see uni on üsna rets ja pingeline – ebameeldiv, aga mitte veel täielik õudukas. Üks mees tuli minu juurde ja küsis: “Kas teie olete Hando Tõnumaa?” Vastasin, et jah.

– “Kas teie teete uudisteportaali Telegram?” – “Jah!”

Tüüp hakkas mu käsi väänama ja mind kägistama, tahtis põlvega munadesse lüüa, aga ma nägin seda ette ning kaitsesin löögi ära. Mees hoidis mu kõrist kinni ja ütles üsna kurjalt: “Vaata, et sa neid UFO- ja tulnukateemasid sinna sisse ei topi!”

Nüüd oli uni juba päris retsiks läinud. Kuidagi sain ta kõrist kinni ja väänasin täiega, ta kael venis kahe meetri pikkuseks. Tüüp röökis nagu “Terminaator 2” lõpus T-1000 sulametallis piinles.

Järgmisel hetkel ärkasin üles.

Hando Tõnumaa