Täht NGC 2392 asub meist 4200 valgusaasta kaugusel. Seda kutsutakse ka Eskimo udukoguks, kuna see meenutab karvase kapuutsi sees olevat peanuppu.

Astronoomid nimetavad sarnast kosmilist vaatepilti planetaarseks udukoguks. Need tekivad siis, kui tähe vesinikutagavarad on otsas. Sellise tähe tuum tõmbub raskusjõu mõjul kokku. Tuumareaktsioonides hakatakse kasutama heeliumi ja täht muutub nii kuumaks, et selle väliskihid hakkavad paisuma.

Kui temperatuur veel tõuseb, lendavad tähe väliskihid suure kiirusega laiali. See ongi kosmoseteleskoopide fotodel näha planetaarse udukoguna. Tähe keskmine osa surutakse kokku ja muutub valgeks kääbustäheks. Meie Päikest ootab sama saatus umbes viie miljardi aasta pärast.

Värvikirev foto tähest NGC 2392 on saadud kosmoseteleskoopide Chandra ja Hubble fotode liitmisel. Lilla piirkond on ülikuum gaasipilv, tähe irduvad välise kihid on näha sinakate ja oranžikate niitidena.

NASA kosmoseteleskoop Chandra talletab röntgenkiirgust, vaatluste põhjal toodab NGC 2392 seda erakordselt palju.

Allikas: Novaator

Pilt: NASA

Toimetaja: Meeli Seermaa