31. augustini saab esitada avaldusi planeet Marsile kolimiseks. Praeguste plaanide kohaselt hakatakse kohapeal maa-aluses (pinnasega kaetud) kasvuhoones kasvatama toiduks sobivaid taimi. TTÜ teadusprorektor ning geenitehnoloogia teadlane Erkki Truve räägib, kuidas ning mis tingimustel see võiks olla võimalik.

Kas plaan kasvatada taimi toiduks Marsil on teostatav?

Kogu Marsile elamaminek on erakordselt ebarealistlik. Siiski, kui seda tehakse ning soovitakse kohapeal taimi kasvatada, tuleb taimedele luua Maa-lähedane atmosfäär.

Süsihappegaasi on Marsi atmosfääris palju – 95 %, kuid taimed ei ole võimelised niivõrd puhtas süsihappegaasis kasvama. Kui meil on süsihappegaasi atmosfääris 0,03 %, siis 0,05% tegelikult taimi veel rõõmustab. Praegu tõuseb süsihappegaasi hulk maakeral, tänu sellele kasvavad taimed paremini kui 100 aastat tagasi. Aga me räägime 95% ja 0,03-st.

Samuti on vaja hapnikku, nii taimedele kui ka inimestele. Taimed mitte ainult ei tooda hapnikku, vaid nad ka tarbivad seda. Ka vajavad taimed (nii nagu ka inimesed) loomulikult korralikku puhast vett, mida tuleb taas kohapeal suurtes kogustes tootma hakata. Taimi on vaja ka väetada – lämmastikku ja fosforit minu teada Marsi pinnases väga palju ei ole.

Taimed vajavad fotosünteesimiseks valgust, seega tuleb kasvuhooneid korralikult valgustada (ja seejärel tekkinud soojus kuidagi kavalalt mujale juhtida), selleks kõigeks on väga palju energiat tarvis.

Milliseid taimi on mõistlik kasvatada?

Siin pole väga suurt erinevust. Kui räägime fotosünteesivatest organismidest, siis on vaja mõistlikus kontsentratsioonis CO2-e ning suhteliselt palju vett ja valgust. Kui oodata miljon aastat, siis võib-olla mingid mikroorganismid oleksid võimelised Marsi pinnal kohapeal evolutsioneeruma.

Kuidas võib mõjutada taimi kosmiline kiirgus (ilmselt pole võimalik seda täielikult elimineerida)?

Kosmiline kiirgus on muidugi probleem. Ega me päris täpselt ei teagi, millised kiirgusfoonid erinevates spektri osades Marsil eri aastaaegadel ja erinevates paikades on. Kuna atmosfäär on hõre ja magnetvälja ei ole, siis tuleb sealt läbi palju sellist, mis Maa atmosfäärist läbi ei tule. Samuti on juba lennul Marsile probleemiks kosmiline kiirgus planeetidevahelises ruumis. Kuidas ja kui palju hakkab see mõjutama elusorganisme kosmoselaevas? Pole üldse kindel, et ükski loom, taim või inimene üldse Marsile elusalt jõuab. See on nii erinev Maast ja me ei oska väga täpselt sealseid olusid modelleerida.

Kui muld võetakse Maalt kaasa, siis kuidas säilitada või taastada selle viljakust? Või tuleks taimi kasvatada substraadis?

Muld eeldab kõiki seeni, baktereid, väikeseid loomakesi, kes selles mullas elavad. Siis peaksime hakkama kogu kooslust elus hoidma. See tundub mulle eriti ebarealistlik. On palju mõistlikum taimi kasvatada vesilahuses, eriti kui räägime maa-alusest kasvuhoonest. Maa all muld ei säili. Marsi pinnasest mulda tekitama hakata tundub samuti täiesti ebareaalne. Juba kivimite koosseis on niivõrd teistsugune, puuduvatest mikroorganismidest rääkimata.

Kui teoretiseerida, siis Marsi nö elu ja kivimite koosmõju tulemusena tekiks hoopis teine asi, kui meie muld, kuna kivimid on teistsugused.

Miks inimesed peaksid Marsile elama minema? Teaduslik eksperiment?

Ei tea. Asustame parem Gröönimaa, Tiibeti platoo, Siberi, Antarktika. Miljardeid kordi lihtsam ülesanne. Maale ja Maa ühiskonnale tekib Marsil elamisest kasu hetkel, kui sealt saab midagi ka siia tuua või kui Marsile õnnestuks saata miljard inimest (et siin inimeste arv väheneks). Parem arendame raketiteadust ja õpime seal edasi-tagasi käima. Siis saame edasi-tagasi kaupasid vedada ning näiteks kapsad ja kartulid iga kord kaasa võtta. Kindlasti on seal mingeid mineraale, mis on siin väga hinnas. Siis hakkab sellel asjal mingi majanduslik tasuvus tekkima, kuigi seda võiks esmalt Kuu ja asteroididega teha. See oleks palju lihtsam ja mõistlikum.

Minu enda uurimisrühm TTÜs osaleb Euroopa Kosmoseagentuuri projektis, mida teeme siin Maa peal ja Mustamäel. Kosmosebioloogia on hetkel meeletult algeline, isegi satelliitidel. On juba suur saavutus, kui inimesed suudavad kuupmeetrises kastis taimi kasvatada ning on võimelised seda filmima. Kas me suudaksime praegu ehitada kasvukambri, mis kasvataks piisavalt palju taimi kosmoses näiteks selle seitsme kuu jaoks, mis kulub Marsile lendamiseks? Vastus on ei. Keegi ei ole ligilähedaseltki midagi sellist proovinudki. Kosmosebioloogia ja -meditsiin on praegu väga lapsekingades.

Küsis TTÜ pressiesindaja Krõõt Nõges

Allikas: BNS

Algallikas: TTÜ

Foto:  Treehugger.com