Foto: 104065762 © Kiosea39 | Dreamstime.com

Täna 66. sünnipäeva tähistav autor, kunagine nõidade suvelaagrite eestvedaja ja kosmosepsühholoog Aigar Säde on kirjutamas uut raamatut, millest nüüd kokkuleppel autoriga mõned pikemad katkendid tellijatele lugemiseks pakume. 

Elame hingevangla planeedil Maa, kus kogu tegevus tiirleb hingeenergia ümber. Meid, inimesi, on programmeeritud ja programmeeritakse jätkuvalt selliselt, et me toodaksime negatiivset energiat, mis on parasiitidele magustoiduks ja millest nad on sõltuvusse sattunud. Meist on tehtud hiiglaslik energiafarm. Nimetagem edaspidi inimmõistusega manipuleerimist orjandussüsteemiks, lühendatult süsteemiks. Süsteemi peamine tegevus on valeinfo tootmine ja sellega inimeste mõistuse hägustamine nii, et inimestel ähmastuks või kaoks reaalsustaju ja ta hakkaks pidama reaalsuseks seda, mida süsteem tahab. Valeinfo süstemaatilist kordamist samaaegselt tõese info varjamisega nimetatakse inimmõistuse programmeerimiseks.

Inimene koosneb tõekspidamistest. Inimese keha on tema tõekspidamiste kogum, mis on elustatud inimese enda hingejõuga – seda kooslust nimetatakse veendumusteks. Veendumus on psüühiline energia ja seetõttu on inimese keha tema psüühiliste energiate kogum. Paljud kõrvalekalded ehk tasakaalutused ehk terviserikked on algselt põhjustatud inimese psüühiliste ehk hingeliste seisundite ebakõladest (disharmooniast). Kui keskenduda kõrvalekallete põhjustele ehk programmidele, mida on uskuma jäädud, on võimalik neid programme välja vahetada või nendest välja astuda, mille tulemuseks on kõrvalekallete muutumine või kadumine.

Seal, kus lõppes teadmine, sealt hakkas usk ehk mitteteadmine, kus jäi valik, kas hakata tõeseks pidama ühte mitteteadmist või teist mitteteadmist. Kollektiivset omavahel sarnaste mitteteadmiste valikuid nimetatakse religiooniks. Inimene jääb uskuma mitteteadmist, mis näib talle kasulik. Nii sünnib, kasvab ja areneb saamahimu programm. Usk on lootus, et usutav on tõene ja inimene väestab selle „tõe“ oma hingejõuga, paneb selle elama, loovutades sellele ellukutsutud „tõele“ osakese oma hingeruumist. Nii loob ta energeetilise fantoomi ehk kolli, mis hakkab elama iseseisvat elu. Tundlikel inimestel on võime neid kolle näha ja ka nendega suhelda. Kollid vajavad elamiseks inimenergiat ja nii on nad võimelised ühelt inimeselt teisele hüppama – ikka sinna, kus on nende jaoks rohkem sobilikku energiat. Koll saab üle hüpata ja kinnituda vaid sellisele inimesele, kes on omaks võtnud sama programmi, mille alusel koll loodi.

Hingeenergia koosneb kahest koostisosast, millest üks on programm ja teine on hingejõud või vägi, mis on ühendatud allikaga ehk kogu hingemaailma koondväega ehk väepotentsiaaliga. Kui programm on elujaatav, nt lahkus, hoolimine, austus, nii enda kui teise inimese tunnustamine või mõni muu elu avardav tõekspidamine ja inimene väestab selle oma hingejõuga, on tulemuseks positiivne energia ehk eluenergia. Kui programm on elu eitav, ennast või teist inimest alandav, hävitav, vihkav, võitlev, süüdistav vm ja kui inimene selle programmi oma hingejõuga väestab, on tulemuseks negatiivne energia, mida nimetatakse ka surmaenergiaks. Positiivse ja negatiivse energia kokkupõrkel toimub mõlema energia häving. Näiteks oled täis optimismi ja tegutsemistahet ja kohtad kedagi, kes suudab sind oma negatiivsusega häirida, tunned, et su elujõud ehk positiivne energia kahaneb, sinu optimism ja tegutsemistahe kaovad.

Allikast väe saamine on seotud inimese psüühiliste seisunditega, mis omakorda on seotud sisemise aususega. Mida ausam on inimene, seda parem on tema ühendus allikaga ja seda suurem on tema kasutuses olev hingejõud. Endale valetamine loob negatiivse energia, mis tähendab vastutusest loobumist. See negatiivsus on allika positiivsusega vastasseisus, tõrjudes inimest allikast eemale. Mida rohkem inimene endale valetab, seda negatiivsemaks ta energiaväli muutub ja seda rohkem jääb ta ilma õigusest kasutada allikast saadavat väge. Kui inimesel puudub vägi, ei saa ta luua enda eluks vajalikku energiat ja kui ta tahab edasi elada, siis peab ta eluenergiat ammutama teistelt inimestelt. Sellest hetkest on ta astunud energiavampiiri ehk energiaparasiidi staatusesse.

Energiavampiiri (järgnevalt kasutan lühendit vampiir) elu on pidev piinlemine, sest teistelt saadud energia sisaldab tõekspidamisi, mis ei kattu vampiiri omadega, mis tekitavad vampiiris ebakõla ja ta on sunnitud tegelema teistelt saadud programmide/tõekspidamiste endast väljaviskamisega. Sisuliselt on tegemist hinge ja mõistuse vahelise sisevõitlusega, milles hävib enamuses saadud energiast ja vampiir jääb nälga, mis sunnib teda aina rohkem teisi inimesi häirima selleks, et röövida järjekordne energiaports.

Vampiirid on ühenduslüliks ohvri ja paralleelilmades elunevate tumedate jõudude vahel. Need tumedad olendid toituvad inimenergiast. Vampiiri kasutatakse selleks, et ta häiriks ohvrit oma tegevusega ja kui ohver hakkab vastu võitlema, hakkab ta tootma negatiivset energiat. Tema positiivne energia, mis on talle kaitseks, hävineb ja nii saab vampiir tungida ohvri sisemaailma/hinge, et sinna oma pesitsusruum teha. Vampiir tõmbab end energiat täis aga tumedad jõud toituvad omakorda vampiirist, jättes talle vaid nii palju, et ta oleks pidevas näljas ja on sunnitud oma hävitustööd jätkama. Inimene, kes on valmis loobuma oma hingest, on eelnevalt tumedate jõudude poolt ära tinistatud, talle on lubatud hõlpelu, millega ta on nõustunud. Nõustumine tähendab mentaalse lepingu sõlmimist, kus inimene annab osa oma hingest tumedate jõudude käsutusse ja vastutasuks saab ta „õiguse“ võimutseda teiste inimeste üle. Rahvas nimetab selliseid inimesi võimuinimesteks.

Tumedatel olenditel puudub ligipääs inimestele, kes ei ole sõlminud nendega lepingut. Selliste inimeste energia kättesaamiseks kasutavad nad vampiiri, kes on tõhus tööriist. Kõige tõhusam vampiir on esimese ringi lähisugulane, kelleks võib olla isa, ema või laps. Laps saab olla vampiiri staatuses seetõttu, et ta on sõlminud tumeda poolega lepingu ühes oma eelnevatest kehastustest. Isa või ema võivad olla vampiirid kas mõne eelneva või käesoleva kehastuse hetkest, mil sõlmitakse leping tumeda poolega. Sellest hetkest, kui inimene vampiiriks hakkab, kaob tal kaastundevõime, tema tundeelu muutub külmaks, kalgiks, energiatühjaks. Teda ei huvita tema poolt põhjustatud ohvri kannatused, teda huvitab vaid ohvrilt saadav energia.

/—/

Inimkeha on terviklik, see tähendab, et see sisaldab kõiki elu aspekte. Kui inimene suudab olla jaatavas olekus ehk elu hoovuses, on tema sisemaailm korras ja psüühilisi kõrvalekaldeid, mis põhjustavad aja jooksul füüsilisi kõrvalekaldeid, ei teki. Kui inimene tegeleb elu mingi koostisosa eitamisega, mõtleb ta oma kehas vastava ruumiosa olematuks ja seda tema jaoks enam ei eksisteeri. Tegelikult jääb see ruum alles aga inimene pole seda enam olematuse programmi tõttu võimeline tajuma/nägema. Tänu eitamisele pole selles ruumis ka keha teadvust. Seega ei saa keha teada ka sellesse ruumiossa sissetungist ega aktiveerida kaitseenergiat, mistõttu on sellesse ruumi lihtne siseneda. Selle ruumiosa hõivavad parasiidid ja kui toitu ja energiat on piisavalt, tegelevad nad intensiivse paljunemisega. Kui hõivatud ruum neile kitsaks jääb, alustavad nad invasiooni naaberaladesse/ruumidesse. Keha teadvus saab signaali sissetungijatest ja alustab kaitsetegevusega.

Kui rünnak on liiga intensiivne, kasutab keha oma kõige võimsamat kaitseliini, mida meditsiin on nimetanud vähiks. Keha loob parasiitide ja nende mürgiste jääkainete edasiliikumise tõkestamiseks spetsiaalsed raskesti hävitatavad blokeerrakud (meditsiini keeles vähi- või kasvajarakud) ja moodustab nendest blokaadi. Kui inimene oma eituse tagasi võtab, käivitub ruumis, milles parasiidid elutsevad, keha kaitseenergia, mis ei lase parasiitidel enam keha energiast toituda ja neil on kaks võimalust – kas keha hüljata või hukkuda. Kui keha on parasiitidest puhastunud, ehitab ta blokeerrakud ümber tavalisteks rakkudeks, mida meditsiin nimetab spontaanseks tervenemiseks.