Moodne inimene (Homo sapiens) arenes välja 200 000 aastat tagasi Aafrikas dramaatiliste kliimamuutuste ajastu jooksul. Paljud teadlased esitavad küsimuse: kas inimene on liigina astumas uude postbioloogilisse pöördepunkti. Briti teoreetiline füüsik, kosmoseuurija ja astrobioloog Paul Davies asrvab, et igasugused tulnukad, kes universumit uurivad, on tehisintellekti poolt juhitavad masinad.

Masinad ei ole mitte ainult paremini võimelised kosmoseruumi tingimusi taluma, vaid neil on ka potentsiaal arendada välja inimese ajust oluliselt suurem intelligents. Davies kirjutab oma raamatus “The Eerie Silence“: “Arvan, et on väga tõenäoline, isegi vältimatu, et bioloogiline intelligents on ainult transiitfenomen, mööduv faas universumi evolutsioonis. Kui me kohtame kunagi maavälist intelligentset eluvormi, siis usun, et see on suure tõenäosusega loomult postbioloogiline.“

Praegustel maavälise elu otsingutel tunnistavad SETI (search for extraterrestrial intelligence) eksperdid, et on suurem tõenäosus tuvastada maavälist tehisintellekti kui bioloogilist elu, sest aeg, mis kuluks tulnukatel raadiotehnoloogiast tehisintellektini jõudmiseks, on väga lühike.

“Kui me ehitame masina, millel on inimesega võrreldavad intellektuaalsed võimed, siis viie aasta pärast on selle järeltulija intelligentsem kui kogu inimkond kokku,“ leiab SETI programmi peaastronoom Seth Shostak, lisades, et kui mis tahes ühiskond leiutab tehnoloogia, mis võimaldab neile kontakti kosmosega, on nad kõige rohkem paarsada aastat sellest, et muuta oma olemuse paradigma tehisintellektiks.“

Maavälise elu uurimiseks loodud masinad oleks lõputult rohkem vastupidavad ja intelligentsemad kui bioloogiline intelligents, kes need lõi. Need oleks surematud ning nende eksistentsi ei piiraks need tsoonid, millele SETI uuringud praegu keskenduvad. Tehisintellekt saaks ise enda evolutsiooni suunata sel moel, et iga järgmine uuendus koosneks eelkäijate kogutud info summadest.

Shostak leiab, et SETI peaks laiendama otsinguid kuumade tähtede, mustade aukude ja neutrontähtede lähedastesse energia- ja aineserohketesse piirkondadesse: “Arvan, et me võiksime keskenduda vähemalt osa oma ajast, vaadates selles suunas, mis ei pruugi bioloogilise intelligentsi mõistes kõige atraktiivsem olla, aga kus teadlikud masinad saaksid hakkama.“

Arvatakse, et teadlased saadavad juba enne aastat 2020 kosmosesse intelligentsed robotid, mis uurivad ilmaruumi meie asemel. Füüsik Wolfgang Fink arvab, et robotite abil kosmoseuurimine jääb alati inimeste jaoks teedrajavaks. “Me ei ole veel saatnud inimest Marsile, aga robot seal juba on. Robootilist maadeavastajat on palju lihtsam saata. Kui saame inimese sellest ringist üldse välja arvata, lähevad asjad hoopis põnevamaks.“

Allikas: Daily Galaxy

Foto: www.elultimomono.com

Toimetas Katrin Suik