Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) Rosetta missiooni raames avastas Philae maandur Maast 500 miljoni kilomeetri kaugusel asuva komeet 67P/Churyumov-Gerasimenko atmosfäärist orgaanilisi ühendeid. Teadlaste sõnul võivad maanduri leiud aidata heita valgust meie planeedile elu tekkimise ning meie Päikesesüsteemi ajaloo kohta.

Kogu maailm elas kaasa Philae maanduri läbielamistele, alustades selle pingelisest maandumisest ning lõpetades maanduri “talveunne suikumisega”. Nimelt jäi maandur pärast komeedilt põrkumist seisma algselt plaanitust teise kohta, sattudes pisut ühe kalju varju. See aga ei võimalda maanduri päikesepaneelidel praegu saada piisavalt energiat, et hoida masinat töötamas. Teadlaste lootuste kohaselt peaks komeet liikuma Päikesele lähemale ning kevadeks peaks maanduri päikesepaneelid saama piisavalt valgust, et masin uuesti käivituks.

Philae jõudis komeedil töötada vaid 60 tundi, kuid selle ajaga suudeti koguda suures koguses väärtuslikku infot, millest kõige rohkem huvi on tekitanud orgaaniliste molekulide avastamine. Praeguseks pole teadlased veel avalikustanud, millised molekulid on 67P atmosfääris, aga kui nende oletused peavad paika, võib see leid toetada teooriat, et Maal tekkis elu just tänu planeeti tabanud komeetidele.

Philae üheks eesmärgiks on tõestada, et komeedil leiduvad orgaanilised molekulid on sarnased Maal leiduvatele ning seda just molekulide “parema-” või “vasakukäelisuse” osas. Paljud molekulid esinevad ühel kujul kahest, mida teadlased kutsuvad molekulide käelisuseks ehk kiraalsuseks, sest struktuurselt identsed vormid on teineteise peegelpildid. Maal esinev elu põhineb vaid vasakukäelistel molekulidel ning Philae ülesandeks on uurida, kas komeedi atmosfääris esinevad molekulid on samuti vasakukäelised.

Maandur uurib ka seda, kas komeedid moodustusid samast udukogust, mis lõi kogu Päikesesüsteemi või kas need on selleks liiga vanad või noored. Seda tehakse komeedis leiduvate isotoopide suhete võrdlemisega Maal ja asteroididel leiduvate suhetega. Kui maandur suudab aja möödudes oma akud uuesti laadida, proovitakse taas ka komeedi pinda puurida, et analüüsida ka pinnaseproove.

Kuigi Philae esimene katse hankida ja analüüsida pinnaseproove tõenäoliselt luhtus, tasub siiski jälgida ESA teadlaste edasisi teateid, sest Philaelt saadud infot analüüsitakse endiselt ning peagi selgub ka, kas komeedil leiduvad orgaanilised ühendid on lihtsalt metaan või hoopis aminohapped.

Allikad: The Conversation, The Guardian, BBC, CBC News

Foto: Wikipedia /ESA/Rosetta/NAVCAM

Toimetas Marlen Laanep