2013. aasta novembris jõudsid teadlased järeldusele, et meie galaktikas võivad eluks kõlvata miljardid planeedid. Seega võiks potentsiaalselt neist iga planeeti asustada mõni meile veel tundmatu kosmoserass. Ajakirjas Nature avaldati aga 3. septembril uuring, mille kohaselt on meie kodugalaktika Linnutee ainult imepisike täpike sajast tuhandest galaktikast koosnevas galaktikate superparves, millele anti nimeks Laniakea (hawaii keeles “suur taevas”).

Galaktikad ei asetse maailmaruumis kõikjal ühtlase tihedusega, vaid mõnel pool on neid koos tihedamalt, teisal hõredamalt ning mõnda kohta on moodustunud ka galaktikaparved. Viimased on jälle koondunud suurtesse kosmilistesse filamentidesse või keedesse ja neis kohtades, kus filamendid omavahel kokku puutuvad, paiknevadki superparved nagu Laniakea.

Ameerika Ühendriikide Hawaii ülikooli teadlaste uurimistööst ilmneb, et Laniakea superparve läbimõõt on 500 miljonit valgusaastat (Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat). Sellesse kuulub 100 000 galaktikat, mille kogumass on Päikese massist 100 miljonit miljardit korda suurem.

Tartu Observatooriumi kosmoloog Elmo Tempel ütleb ajakirjas Nature avaldatud kommentaaris, et universumi suure mastaabilise struktuuri kaardistamine aitab lahendada teisi maailmakõiksuse mõistatusi, näiteks saada aimu, kui suur on tumeaine tihedus, aga ka paremini mõista seda, kuidas on tekkinud galaktikad, sealhulgas Linnutee.

Tõenäosus, et me elame siin universumis üksi, muutub aina nullilähedasemaks

Lisaks sellele, et Linnuteel on eluks kõlbulikke planeete miljardeid, kuulub Linnutee ise galaktikateparve, kus võib selliseid planeete leida veel lõpmatu arvu. BOSS-i (Baryon Oscillation Spectroscopic Survey) uurimisrühma astrofüüsikud leidsid aga käesoleva aasta alguses, et universum on tõenäoliselt lõputu, ulatudes mõõtmatutesse kaugustesse nii ajas kui ka ruumis. Samuti võivad lisaks meie universumile eksisteerida ka paralleeluniversumid, mis võib leida tõestust juba järgmistel kümnenditel.

Vaata Laniakeast ka videot:

Allikad: Space.com, ERR Teadus, Nature (teadusuuring), Nature Video

Pildid: ekraanikuva, nature.com

Toimetas Mariann Joonas