Ülevaateefektile (the overview effect) nime andja, astronaut Frank White meenutas, kuidas ta vaatas 1968. aastal telekast Apollo 8 reisi Kuule. Kuigi kosmoselaev ei maandunud, tegid nad Kuule tiiru peale ning ühel hetkel teatas üks astronautidest, et ta suunab kaamera Maa poole – see oli esimene kord, kui inimesed nägid Maad kosmosest vaadatuna ja see hetk muutis igaveseks inimese suhtumist oma koduplaneeti.

Filosoof David Loy on öelnud, et selline vaatepunkt Maale oli inimeste jaoks väga šokeeriv, sest põhitähelepanu oli olnud kosmoses reismisel – see oli aga nagu iseendasse vaatamine, tõehetk, mis muutis enese teadvustamise põhimõtteid.

Overview instituudi üks asutajatest David Beaver ütles, et kuigi Kuule lendamise juures peeti peamiseks fakti, et minnakse Kuule ja ei mõeldud Maa vaatlemisele kosmosest, ilmnes tagantjärele hoopis, et just see võib olla inimkonna jaoks oluline.

Astronaut Jeff Hoffman rääkis starti meenutades, mida ta tundis, kui ta istmest välja hõljus ning vaatas aknast, kuidas nad Aafrika rannikust mööda liikusid – see teadmine, et ta on kosmoses, tabas teda siis erilise selgusega, tekitades ärevust, sest ta oli sellest unistanud juba 6-aastasena.

Astronaut Nicole Stott ütles, et kuigi idee Maad kosmosest näha tekitab teatud ootuse, on selle tegelik nägemine mitu korda võimsam tunne, kui osatakse aimata: kosmoses “rippuv” Maa rabab oma helendavas ilus ja hapruses vaatajat hinge põhjani.

Inimkeha on tähetolm

Apollo astronaut Edgar Mitchell meenutas, et olles Apollo kuumooduli piloot, jäi tal tagasiteel teistest rohkem aega aega aknast välja vaadata, sest tema ülesanded olid täidetud. Liikudes nn barbecue-stiilis (laeva tõustes vertikaalselt ümber oma telje pööreldes), sai ta iga kahe minutiga 360-kraadise panoraamvaate kosmosele, mis näitas Maad, Kuud ja Päikest. Mitchell tõdes, et inimkeha molekulid on prototüübid iidsetest tähtedest ning me pole oma põhiolemuselt midagi muud kui vaid tähetolm.

Frank White tõdes, et kõigil, kes on käinud kosmoses või Kuul, on elust jäädavalt teistsugune ülevaade, sest nad on kogenud midagi, mida tavainimene iial ei koge. White hakkas seda arusaama, et Maa on üks süsteem, mille osa me kõik oleme, nimetama ülevaate-efektiks.

Hoffman rõhutas, et ülevaate-efekti perspektiivist nähakse Maad planeedina ja Päikest tähena, kuna Maal nähakse Päikest sinises taevas, aga kosmoses mustas taevas, see tähendab kosmilisest vaatenurgast.

Maa – habras organism keset karmi kosmost

Kuigi Maa näeb kosmosest vaadatuna välja imeilus elav ja hingav organism, tundub ta ka uskumatult habras. Astronautide sõnul on kainestav näha planeedi “paberõhukest” kaitsekihti ja mõista, et vaid see kaitseb kõike elavat surma ja kosmose karmuse eest. Ülevalt on näha ka planeedile tehtud kahju – erosioon, metsade lageraied jm planeedi vigastused viivad mõistmisele, et Maa on nagu kosmoselaev, milles me oleme kõik koos teel tundmatusse.

Kui Mitchell naasis Maale ja proovis oma kogemust mõista, uuris ta innukalt teaduslikke ja religioosseid tekste, aga ei leidnud sealt midagi, mis teda oma tundeid mõista aitaks. Kui ta pöördus kohaliku ülikooli poole, öeldi talle nädalaid hiljem, et tema kogetule sarnaseid kirjeldusi leiti iidsetest tekstidest. Ülevaate-efektiks nimetatud kõikehõlmav emotsioon tekib, kui mingi vaatepilt põhjustab emotsionaalset ekstaasi ja suurt ühtsustunnet, sarnanedes spirituaalsele või meditatiivsele kogemusele.

Loy sõnul on lääne kultuuris selline kogemus šokeeriv, sest lääne inimene on eraldatusega harjunud, aga idamaade mõtteviis on läbi aegade rõhutanud inimese ja maailma ühtekuuluvust, viidates sellele, et “kõik on üks” ja me oleme inimesena osa suuremast tervikust.

White usub, et vaade Maale kosmosest ja sellega kaasnev vaatenurk on meie ajastu sümbol, aidates meil mõista, mis on meie ellujäämise võti – seda, et me peame käituma ühe liigi ja tervikuna, et ellu jääda. Loy leiab, et inimesed näevad selgelt, et kui Maa haigestub, haigestume ka meie, ja kui Maa sureb, sureme ka meie. Inimesed tunnevad vaistlikult, et midagi on valesti ja üritavad probleemi juuri leida, aga nad peaksid jõudma arusaamisele, et mitte vaid majanduslik ja poliitiline süsteem ei vaja parandamist, vaid olulisem on muuta oma maailmavaadet, et mõista, kes me oleme.

Mitchell rõhutab, et on vaja muuta käitumist ja suhtumist. Me peame mõistma, et vastutame oma planeedi jätkusuutlikkuse eest ja käituma nii, et ei ohustaks omaenese elu ega hävitaks oma koduplaneeti.

Me elame kõik koos ühes ökosüsteemis, mille nimi on Maa – see, mis toimub planeedi läänepoolkeral, mõjutab ka idapoolkera, põhi mõjutab lõunat ja vastupidi. Kõik, kes on käinud kosmoses, on igavesti muutunud. Haruldane võimalus näha seda viljakat oaasi keset tühjust, seda, kuidas planeet Maa kosmosest vaadatuna välja näeb, annab meile võimaluse paremini mõista elu haprust ja vajadust seda hoida.

Vaata inspireerivat videot:

Allikas: Collective Evolution

Foto: alternativeintel.com

Toimetas Marlen Laanep