Saates „Hallo, Kosmos!“ eelmise aasta lõpus külaliseks olnud iidsete tsivilisatsioonide huviline Raido Saar rääkis, kuidas sumerid kirjeldasid nägemust maailma ja inimese loomisest. Sumerite kultuur on esimene teadaolev kultuur, kus olid kõrgelt arenenud matemaatika, astronoomia, astroloogia ja meditsiin. Kasutusel oli ka täpne kalender.

Telegram avaldab kokkuvõtte põnevast saatest kahes osas. Esimeses osas räägitakse Päikesesüsteemi ja planeedi Maa sünnist, sellest, kes olid nibirulased ja nende võimuvõitluse tagamaadest.

Raido Saare suur huvi iidsete tsivilisatsioonide vastu pärineb üsna varajasest noorusest. Ta on õppinud araabia keelt ja elanud mõned aastad Egiptuses Aleksandrias ja Kairos, kus ta kirjutas 2010. aastal ilmunud raamatu “Ainus, mis loeb“. See teos põhineb lugudel, mis pärinevad sumerite 14 savitahvlilt, kus nii kosmilised kui ka maised sündmused on väga täpselt lahti seletatud ning mille on raamatuks “TheLostBook of Enki: Memoirs and Prohpecies of anExtraterrestrialGod“(“Enki kadunud raamat: maavälise jumala memuaarid ja ettekuulutused“) vorminud Aserbaidžaani päritolu, hiljem Ameerikas elanud uurija Zecharia Sitchin – üks väheseid õpetlasi, kes oskas sumerite kiilkirja lugeda ja kirjutada.

Kuidas sündis meie Päikesesüsteem ja milline oli Päikese ehk Apsu perekond

Sumeri tekstides on Päikesel kolm perekonnaliiget: päike Apsu, Merkuur Mummu ja suur vesine planeet Tiamat. Sumerid kutsusid neid taevasteks jumalateks. Tiamat oli n-ö emakehastus, kes sünnitas enda ümber uusi lapsi – Marss, Veenus, Jupiter ,Uraan, Saturn ja Neptuun. Ühel hetkel aga hakkasid alles sündinud planeedid häirima oma orbiidiga üksteist ja kolme esialgset perekonnaliiget, tekitades ebakõla ning kaose.

Hoolimata tohutust omavahelisest kaugusest olid planeedid piisavalt suured, et avaldada vastastikust mõju. Sellest siis tuleneski, et Päike ja Mummu kutsusid lõpuks Tiamati korrale. Too oli olnud alguses hea ja proovinud lapsi harmooniaga paika panna, aga see ei tulnud tal välja ja ta muutus vesiseks koletiseks. Suuremaks kasvanud lapsed otsustasid, et nende seast peab keegi emale vastu hakkama. Tiamat sünnitas endale armee kaaslasi lahingu võitmiseks. Nende seas oli ka pealik Kingu. Eduka võitluse eest sai Kingu iseseisvuse ja õiguse tiirelda ümber Päikese. Meie tunneme Kingut tänapäeval nimega Kuu.

Enne seda, kui Tiamat jõudis lahinguga alustada, tuli kaugelt galaktikast hiiglaslik planeet, kellele pakuti välja allumist tema ülemvõimule Tiamati hävitamise puhul. Uus planeet nõustus sellega, pöördudes uuele orbiidile päripäeva Päikese suhtes ning võttes vastupidise suuna vesise emakese saabumisele. Ründamise eesmärgil sünnitas ta enda ümber kuid, kellest neli tähtsamat olid Ida-, Lõuna-, Põhja- ja Läänetuul. Kuna sissetulija oli agressiivne, ei jõudnud Tiamat reageerida ja see põhjustas suuri kannatusi. Uuel ringil samal orbiidil purustati pool vesisest planeedist, mis paisati tükkidena kosmosesse, mille järel kuri ema nihkus uuele orbiidile tiirlema.

Kuidas tekkis planeet Maa

Vesi ja kivimid, mis Tiamatist lahti rebiti, paisati taevaruumi laiali ning nimetati sepistatud käevõruks, mida sumerid omakorda nimetavad ülemisteks ja alumisteks veteks. Teisest poolest formeerus füüsika pindpinevusseaduse järgi planeet, mida me tänapäeval kutsume Maaks ning mille Kuu võttis pärast kaotust endaga uuele orbiidile kaasa.

Astronoomide hinnangul ei ole ühelgi teisel planeedil nii suurt Kuud. Maaga võrreldes on see väga ebaproportsionaalse suurusega. Päikesesüsteem on üsna korrapäraselt ja matemaatiliselt ehitatud, kuid ühes kohas on väga suur aps sees. Nimelt, Maa ei ole oma õigel kohal ning kusagil Veenuse ja Marsi vahel peaks olema oluliselt suurem planeet, kui seda on Maa. See planeet peaks olema Tiamat.

Arheoloogid on leidnud Maalt kahe erineva vanusega kivimeid, aga siiani ei osata seletada suurt ajavahemikku nende vahel. Ainus loogiline seletus oleks, et pärast kokkupõrget pritsiti osa veest ära ning tekkis maismaa.

Kustkohast tuli elualge? Kuna võõra planeediga puudus kokkupuude, siis arvatavasti tuli see ühelt võõra planeedi sünnitatud kaaslaselt, mis hakkas miljardeid aastaid tagasi arenema. Tekkis hapnik ja süsihappegaas ning umbes 450 miljonit aastat tagasi oli Maa juba täiesti elamiskõlblik koos taimestiku, loomade ja inimese eellasega.

Kes olid nibirulased ja milline oli planeet Nibiru

Nii nagu enne taevast lahingut lubatud oli, kinnitus võõras planeet Päikese kesksele orbiidile ja külastas oma elliptilise trajektooriga meie Päikesesüsteemi iga 3600 aasta tagant. Pärast seda, kui Tiamat oli pooleks rebitud ning sise- ja välisplaneetide vahele oli tekkinud asteroidivöö, rahunesid kõik planeedid maha. Iga kord, kui Nibiru jõudis meie Päikesesüsteemi, korrastas ta nende orbiite. Kuna uue planeedi orbiit on kaldu 30 kraadi ja ristus teiste planeetidega, siis nimetati ta ristumise planeediks. Sumeri keeles on see Nibiru.

Nibiru planeedil elasid samasugused väiklased inimesed nagu meie, sest nende asjaajamised meenutavad meie tänapäevast poliitikat. Neil oli samuti sadade tuhandete aastate pikkune kogemus sõdimises ning „tänu“ sellele toimus pidev tehnoloogiline areng.

Nibiru oli jaotatud põhjaks ja lõunaks, kuid sõda käis terve planeedi valitsemise nimel. Tapeti ära arutult palju mehi ning lõpuks saadi aru, et see ei muuda mitte midagi. Lõpuks tõmmati rahu saamise eesmärgil liisku, et juhul, kui kuningas saab valitud põhjapoolt, võtab ta endale naise lõunast ning vastupidi. Kuna mehi oli nii palju tapetud, siis otsustati kehtestada polügaamia, mis tähendas, et ühel mehel võis olla mitu naist populatsiooni tõstmiseks. Tekkis olukord, kus valitseja pidi siiski valima neist ühe ametlikuks suursuguseks abikaasaks, mis tekitas aga teistes vimma ja segadust. Pärimisseaduse järgi läks võim üle sellest liidust sündinud pojale.

Nibiru kliima kohta ütlevad tahvlid, et atmosfäär oli sarnane Maa omaga, vaid veidi tihedam, mis oli elulise tähtsusega nibirulaste jaoks. Vulkaanide suits ja tahm tekitab kasvuhooneefekti, millest omakorda moodustub atmosfääri kiht, mis hoiab planeedil olevat sooja õhku selle pinnal. Tänu sellele on Nibiru oma orbiidi kauges osas asustatav ning meie Päikesesüsteemi tagasi jõudes tekitab vastupidise efekti, mis ei lase liigsel soojusel planeedi pinnale tulla.

Nibirul tekkis paanika sellest hetkest peale, kui kasvuhooneefekt hakkas ära lagunema, kuna vulkaanid ei olnud lõpuks enam nii aktiivsed ja planeet oli muutumas elamiskõlbmatuks. Tekkis katastroofide aeg, kus kariloomad jäid ahtraks, naised ei sünnitanud enam lapsi ja paljud kuningad nägid, kuidas nende valitsusajal elu kokku kuivab. Vulkaane prooviti ergutada ja aktiivsemaks muuta tuumarelvadega, kuid see ei toonud edu ning lõpuks leiti, et ainus võimalus on puistata atmosfääri kullatolmu. Kullal oli tolmuna või elemenditasemel võime soojust tagasi peegeldada, aga oli üks takistav asjaolu – nende planeedil ei olnud kulda.

Otsiti läbi kõik planeedid Päikesesüsteemis, mis olid väljaspool asteroidivööd, kuid edutult. Lõpuks tuli neile meelde legend, et Tiamatil olid kuldsed veenid, ehk siis teati, et seda leidub osal, mis alles jäi. Otsustati saata ekspeditsioon Maale, kuid see ebaõnnestus ning planeedi olukord läks aina hullemaks.

Samal ajal käis võimuvõitlus

Nibiru kuningaks sai Anu, mis tähendas taevane, ja naiseks sai Antu ning printsiks Alalu, kellega neil oli vastastikune võimuvahetus, milles Alalu sai kuningaks ja Anu tema peekrikandjaks. Siis läks aga jälle võimujagamiseks. Seekord korraldati maadlusvõistlus, mille Alalu kaotas.

Kuna nüüd oli olukord planeedil üsna raske atmosfääri hävimise tõttu, siis Alalu teadis, et troonilt langemise tõttu ootab teda hukkamine või vangistus. Ta otsustas põgeneda oma koduplaneedilt kosmoseraketiga, mis oli varustatud hirmu- ja hävingurelvadega. See startis Maa suunas.

Milline oli nibirulaste prints Alalu teekond Maale tema logiraamatu järgi

Esmalt sõitis ta kaugemate planeetide juurest mööda, kasutades nende külgetõmmet, et energiat säästa. Kosmoselaeva kütuseks oli vesi. Vahepeal kirjeldas ta väga täpselt nähtut. See kõik on 4500 aasta vanusel savitahvlil kirjas. Tollel ajal ei olnud võimalik kirjeldada seda muud moodi kui vaid mainides, et tegu on planeediga. Kui ta jõuab asteroidivööni, mis koosneb tolmustest jääkamakatest, siis tulistab ta selle sisse avause ja sõidab sellest läbi. Järgmisena kohtas ta Marssi, selle järel tuligi Maa. Maandumiskoht asus tänapäevase Kuveidi piirkonnas.

Pärast rasket maandumist pani Alulu endale selga skafandri ja pähe kotkapea-kujulise kiivri. Ta läks läbi vee ja pilliroopuhma kuivale maale, kus ta testis testeriga õhku ja vett ning leidis, et seal on elemenditasemel kulda. Oma sõnumis lubas ta juhatada, kuidas siia tulla, aga seda vaid tingimusel, kui nad kroonivad ta uuesti kuningaks. Anul ei jäänud muud üle kui kokkulepe vastu võtta. Saadeti uus taevakaarik Maa poole teele, millel oli teine prints, tol hetkel nimega Ea – see, kes elab vees. Hiljem sai tema nimeks Enki, kellel oli tähtis roll inimkonna ja Maa edasistes sündmustes.

Kes oli Enki ja milline oli tema missioon meie planeedil

Ea saabus Maale ning püstitas kuue päevaga esimese linna, mille nimeks sai Eridu – kodu kaugel kodust. Enne seda teati allesjäänud poole tähendust nimega Kii – rebitu, lõhestatu. Seejärel hakkas ta mõtlema, kuidas mereveest leitud kulda koduplaneedile viia. Üsna varsti mõisteti, et seda ei saada sealt piisavalt ning selle tagajärjel hakkas Alalu ülemvõim kõikuma. Õnneks avastasid nad Kagu-Aafrikast maa-alused kullavarud, mida Nibirult toodud 600 kangelast võimsate tööriistadega kaevandama hakkasid.

Planeet Marss, kus oli atmosfäär ja vesi, muudeti vahejaamaks, kuna suurte õhulaevade liikumine oli seal odavam väiksema külgetõmbejõu pärast. Teenindavat personali kutsuti Marsil igigideks ja Maal olevaid kangelasi annunakideks – need, kes tulevad taevast Maa peale.

Aja möödudes hakkasid nibirulastel tekkima terviseprobleemid. Tööga ei harjutud ära, kuna kulla transport läbi asteroidivöö oli keeruline. Tagasitulnud laitsid uuesti Maale pöördumise maha, korraldades mässu, sest keegi ei olnud nõus enam kulda kaevandama.

Järgmises osas saate lugeda, kuidas ja millest loodi inimene, miks toimus Suur Veeuputus, edasisest võimuvõitlusest ja inimkonnale aluse pannud tsivilisatsiooni rajamisest.

Kuula “Hallo, Kosmos!” kahes osas saadet Raido Saarega siit, kuupäevad 28. oktoober ja 4. november.

Lisaallikad: Zecharia Sitchin´i kodulehekülg, Raamat “The Lost Book of Enki”

Toimetas Laur Raudsoo