Saates “Hallo, Kosmos!“ eelmise aasta lõpus külaliseks olnud iidsete tsivilisatsioonide huviline Raido Saar rääkis, kuidas sumerid kirjeldasid nägemust maailma ja inimese loomisest. Sumerite kultuur on esimene teadaolev kultuur, kus olid kõrgelt arenenud matemaatika, astronoomia, astroloogia ja meditsiin. Kasutusel oli ka täpne kalender.

Telegram avaldab kokkuvõtte põnevast saatest kahes osas. Teises osas räägitakse sellest, kuidas loodi inimene, miks toimus Suur Veeuputus ja mis sellest kõigest edasi sai.

Raido Saare suur huvi iidsete tsivilisatsioonide vastu pärineb üsna varajasest noorusest. Ta on õppinud araabia keelt ja elanud mõned aastad Egiptuses Aleksandrias ja Kairos, kus ta kirjutas 2010. aastal ilmunud raamatu “Ainus, mis loeb“. See teos põhineb lugudel, mis pärinevad sumerite 14 savitahvlilt, kus nii kosmilised kui ka maised sündmused on väga täpselt lahti seletatud ning mille on raamatuks “The Lost Book of Enki: Memoirs and Prohpecies of an Extraterrestrial God“ (“Enki kadunud raamat: maavälise jumala memuaarid ja ettekuulutused“) vorminud Aserbaidžaani päritolu, hiljem Ameerikas elanud uurija Zecharia Sitchin – üks väheseid õpetlasi, kes oskas sumerite kiilkirja lugeda ja kirjutada.

2. osa

Kuidas ja millest loodi inimene

Olukorra päästmiseks Maal pakkus Enki välja muundatud geneetilise koodiga tööjõu, kes kõndis kahel jalal ja rääkis omas keeles. Tööjõu aretamiseks oli vaja segada tema enda geneetiline kood nibirulase omaga, et tekiks midagi vahepealset. See tekitas vaidlusi, sest kunagi oli olnud Nibirul orjapidamise ajastu, mis lõpetati ära ebakõlbelisuse tõttu. Enki aga väitis vastu, et tegu ei ole inimesega ega kohaliku loomaga, vaid inimloomaga, kes teeks nende eest töö ära.

Lõpuks andis kuningas loa luua primitiivne tööline, selleks ühendati inimese eellase munarakk tema enda muudetud genoomiga ning siirdati see Maal elanud emase üsasse. Sündis olevus, kes oli välimuselt peaaegu nibirulane, aga kasvades ja arenedes tekkis tal hääl nagu loomal. Anu tütar Nimma mõtles, et äkki tuleks inimese ja maalase eluessentsid siirdada hoopis nibirulase üsasse. Tekkis küsimus, kes võiks olla see katseloom. Nimma ei kahelnud selles hetkekski ning soovis, et see temasse siirdataks. Inimene, kes sündis, oli välimuselt nagu nibirulane ja tal oli piisavalt palju taipu, et aru saada, mis temast tahetakse. Tema nimeks sai Adamu – segatud.

Pettumuseks oli see, et nad ei olnud võimelised saama järglasi, kuna ristsugutistes on kaks erinevat geneetilist baasi. Probleemi lahendamiseks võttis Enki Adamu küljeluust üdi ja siirdas selle emase sisse, mille järel hakkasid nad järglasi saama. Protsess oli sellega lõpetatud ja nibirulased said õnnelikuks, sest neid hakkasid asendama kaevandustes uued töölised.

Mida rohkem uued maalased järglasi said, seda enam hakkasid nad degradeeruma, millega nibirulased rahul polnud. Enki, kes oli väga “vallatu“ mees, hakkas uurima neid inimesi ning talle jäid silma kaks kaunist emast maalannat, kellega ta otsustas ühte heita. Tulemuseks olid lapsed, kes olid aeglasema arenguga, kuid vaatamata sellele oli neil arusaamist palju rohkem.

Kuna Enki tahtis varjata oma järglasi, siis lasi ta oma assistendil viia imikud ühte printside linna, kus kõik imestasid nende tarkuse üle. Sellest teatati Anule, kellelt loodeti jumalikku sekkumist, sest nad uskusid suure tähega kõige loojasse. Nibirulastel oli kolme liiki jumalaid – taevakehad, nemad ise ja kõige looja. Enki järglased Adapa ja Titi said omavahel kaksikud – Ka-in ja Abael. Neile kui esimestele inimestele õpetati vilja põllule külvamist ja kasvatamist.

Kuidas arenes Nibiru printside Enlili ja Enki omavaheline võimuvõitlus enne suurt hukatust

Eelneval 120 korral, kui Nibiru meie Päikesesüsteemi sisenes, ei mõjutanud ta Maad. Sel korral oskasid nibirulased seda ette näha, sest tema trajektoor ei olnud varem nii lähedal olnud. Lisaks tulevasele veeuputusele hakkas Maa pöörlemiskiirus avaldama mõju ka nende tervisele ja vananemisele. Ükskord, kui kuningas Anu Maale tuli, märkas ta, et ta lapsed ja lapselapsed näevad palju vanemad välja kui tema ise.

Pärast Nibiru atmosfääri parandamist vajas Enlili ja Enki omavaheline tülitsemine lahendust. Enlili pooldas Maa pealt lahkumist ja kõige hävitamist, sest nad olid piisavalt eksinud juba Jumala vastu. Enki aga, kes oli seaduslikult abielus maalasega, ei tahtnud sugugi oma teadusesaavutusi hävitada. Kahe klanni lõplikuks otsuseks sai Enlili soov jätta inimesed maha, et nad saaksid iseseisvalt oma saatusele vastu minna ning kõik andsid selle tõestuseks omavahel vande.

Suur Veeuputus ja Maa uuesti asustamine

Ühel ööl sai Enki jumaliku ilmutuse, et on sunnitud minema oma järeltulija Ziusudra juurde ning andma talle joonised ja õpetused, millise laeva ta peab ehitama. Enki, kes ei saanud aru, kas see on reaalsus või unenägu, ärkas üles ja avastas voodi kõrvalt tahvli detailsete allveelaeva joonistega.

Vaatamata antud pühale vandele mitte teavitada inimesi veeuputusest, läks ta Ziusudra onni juurde, äratas ta ning pöördus onni seina poole: “Kes kuuleb, see tulgu seina kõrvale, aga mina ei räägi kellegi muu kui seinaga.“ Enki seletas tütrele, mis on tulemas ja jättis vajalikud tööriistad ning joonised laeva ehitamiseks onni seina äärde. Zisudra teatas maalastele kohutava uudise, kuid teda uskus ainult pere, kellega ta hakkas laeva ehitama. Enki kogus taimede seemned ja vajalikud DNA-materjalid elu uuesti loomiseks kokku ning sõnas, et saadab talle uputusest märguande, mille peale ta peab oma pere ja inimesed laevale kutsuma.

Jõudis kätte päev, mil Enki saatis Ziusudrale nibirulasest tüürimehe, kes teadis, kuhu laev juhtida. Enne veel, kui suur hiidlaine kõike maapealset hävitama hakkas, jätsid nibirulased Maa seljataha ning läksid tagasi koju või Marsile.

Hiidlaine uputas kõik linnad muda alla. Vesi, mis hakkas maismaalt ära aurama, tuli vihmana alla 40 päeva ja ööd. Noa laev tüüriti Ararati mäe otsa. Kinni jäädes vaadati, et olukord on mannetu, kuid õnneks jäädi ellu.

Pärast seda tulid Enlil ja Enki Maale tagasi. Nähes allesjäänud perekonda, selgitas Enki, et nägi ilmutust, kus kästakse päästa inimesed Suure Veeuputuse eest. Enlil leidis, et see oligi sündinud ja mõistis, et see oli nende kohustus oma teadmisi kasutada ja Maa uut tüüpi elusolenditega täita.

Otsustati, et Maa jääb inimestele ning nad peavad ise sellel päritud planeedil edasi toimetama. Kuningavõim anti taevast Maa peale sel ajal, kui Päike oli Lõvi tähtkujus. Valiti välja kuningad inimeste seast, kes koos preestritega hakkasid juhendama inimkonna järgmisi samme. Sellegipoolest oli vaja usaldavat kontrolli ja mõeldi Maa uuesti asustada.

Esimeseks regiooniks sai Sumer, teiseks Egiptus, kolmandaks Induse org ja neljandaks nende endi püha regioon – Siinai poolsaar. Katastroofis hävinud kosmodroomid tehti uude kohta ning paigutati sinna ka orientiirid. Juhtimiskeskus ehitati Jeruusalemma Moria mäele, ülejäänud majakateks said Ararat, Siinai mägi, Liibanonis asuv Baalbek, kuid üks nurk jäi noolekujulisest tähisest puudu.

Enki poeg Ningishzidda tegi ettepaneku rajada Giza platoole kunstlik mägi, sest just seal siledal maal pidi asuma viimane punkt kosmoselaevadele orienteerumiseks. Esmalt rajas ta keskmise püramiidi ning seejärel suure püramiidi, mille tipus oli kristall, mis kiirgas kosmosesse piisavalt hästi nähtava valgusesamba kosmoselaevade jaoks. Püramiidide kõrvale püstitas Ningishidda enda näolise lõvi kuju, mis oli suunatud Baalbeki kosmodroomi poole.

Millal algas Nippuri kalender?

3760. aastat eKr külastasid Maad kuningas Anu ja tema abikaasa Antu ning sellest hetkest hakati tähistama ajalugemise algust. Nende tulekuks ehitati valmis maja, mis oli Andidest väljapestud kullaga seest vooderdatud ning kus Anu ja Antu kuus ööpäeva järjest magasid.

Samal ajal sai Babüloni juhist Mardukist Egiptuse juht ja dünastia tipp, keda kutsuti Ra’ks. Ta valitses mõlemat piirkonda korraga. Hiljem hakkasid egiptlased teda Amoniks – Nähtamatuks – nimetama, sest ta läks alatiseks oma kultuslinna Babüloni elama. Ningishzidda, tuntud ka nime all Thoth, sai endale Lõuna-Ameerika, kust sai alguse maiade kalender 3100. Aastat eKr ning algas uue tsivilisatsiooni rajamine.

Marduki võitlus ainujumala staatuse eest

Enki esmasündinud pojal Mardukil ebaõnnestus maailma valitsemise ohjad enda kätte saada, sest sellel hetkel oli Sõnni ajastu, mis oli Enlili märk. See oli ka põhjus, miks Jäära-märgis oleval Mardukil ei õnnestunud esimesel katsel Babüloni oma ausammast püstitada. Ta leppis sellega, et temale soodne aeg ei olnud veel käes, kuid ta ei jätnud oma plaani sinnapaika.

Selleks, et veenda inimesi, millise jumala aeg parajasti kestab, ehitati kivist ringid nagu näiteks Stonehenge, mida aeg-ajalt käisid preestrid vaatamas. Kui Marduki aeg oli lõpuks kätte tulnud, ehitas ta Babüloni oma torni ja tee äärde jäärapeadega sfinksid ning kuulutas end maailmavalitsejaks. Peatselt valmisid ka käsud ja reeglid, mida kõik pidid järgima. Peamine käsk oli, et ei tohi olla teisi jumalaid peale tema. Enlili klannile aga paraku ei sobinud, et teised kummardaks teda kui peajumalat.

2024. aastat eKr kogunesid Enki ja Enlili klanni liikmed kokku ning otsustasid, et Marduki võimutsemine tuleb ära lõpetada. Anu andis selleks oma nõusoleku, kuid tingimusel, et inimesed ei tohi viga saada. Ülesannet määrati täitma Enki poeg Nergal ja Enlili poeg Ninuta, kes otsisid üles tuumarelvad ja asusid hävitama patustatud linnu Soodomat ja Komorrat ning üht kosmodroomi. Paraku aga ületas Nergal kõik volituste piirid, pommitades viit linna, sealhulgas ka linnasid Surnumere ääres ning Siinaid. Juhtus see, mida keegi polnud osanud oodata. Tekkis radioaktiivne pilv, mis hakkas liikuma Sumeri poole.

Enlili klann teatas niburulastele, et ka neil pole pääsu, kuid suureks õnnetuseks liikus pilv nii kaugelt lõunast, et Babülon ei saanud kannatada ja Marduk jäi ellu. Kurvad ja pettunud jumalad tunnistasid tema aja kättejõudmist ning hakkasid oma piirkondadest välja kolima. Inimesed aga leidsid, et see pole õige, sest kuningavõim oli selleks ajaks antud nende kätte. Algasid lahingud nii Assüürias kui ka Egiptuses.

Mis sai Mardukist ja teistest nibirulastest

556. aastal eKr pidi Nibiru uuesti tulema. Prohvetid ennustasid, et tuleb Jumalapäev, mil läheb pimedaks ning nuheldakse patuseid. Selgituseks veel, et Nibiru orbiit oli planeedi väikese liikumiskiiruse tõttu muutunud. Nüüd möödus ta Maast nii, et varjutas Päikese.

Päikese kadumisega saabus Jumalapäev, kuid Nibiru pealt ei tulnud keegi maale, isegi mitte Anu. Ära minnes võeti veel Lõuna-Ameerikast suur kogus kulda kaasa. Vähesed jäid alles. Nende seas oli ka Marduk, kes olevat hiljem oma Babüloni templis lihtsalt hinge heitnud.

Kas ja millal ilmub Nibiru taas taevalaotusesse?

Nibiru viimane möödumine Maast toimus 556 eKr, mis tähendaks, võttes arvesse planeedi 3600 aasta pikkuse orbiidi, et ta tuleks tagasi umbes 2900. aastal pKr. Siiski võib arvata, et nibirulased võivad naasta kosmoselaevadel ka varem.

Kuula “Hallo, Kosmos!” kahes osas saadet Raido Saarega siit, kuupäevad 28. oktoober ja 4. november.

Lisaallikad: Zecharia Sitchin´i kodulehekülg, Raamat “The Lost Book of Enki” (PDF)

Toimetas Laur Raudsoo