Marsi ümber tiirlevate satelliitidega tehtud ülesvõtete analüüs viitab, et osa meteoriitse päritoluga kokkupõrkekraatritest võivad olla tegelikult tekkinud supervulkaanide plahvatuslike pursete tagajärjel, mis selgitaks samal ajal teatud tüüpi peene purdmaterjali rohkust, ent sunniks samas planeedi arengut kirjeldavates mudelites väikeseid muudatusi tegema, vahendab ERR-i teadusuudiste portaal.

Supervulkaanide pursked on katastroofilise iseloomuga, nii katsid näiteks 65 miljonit aastat tagasi pursanud Dekkani trapid üheksa tuhande kuupkilomeetri magmaga suure osa tänapäevast Indiast.

Supervulkaanide magmakambrite tühjenemisel võib oodata nende kokkuvarisemist ja hiidkraatrite moodustumist, viimaste kirjeldusele vastavaid pinnavorme on leitud ka Marsil.

Kuna esimesena tähelepanu püüdnud Eedeni kraater on 85 kilomeetrit pikk ja 55 kilomeetrit lai, oleks purse olnud piisavalt katastroofiline, et mõjutada planeedi kliimat. Hiidvulkaanide olemasolu sunniks aga tegema väikeseid muudatusi planeedi varajast arengut kirjeldavates mudelites.

Samal ajal selgitaksid supervulkaanid ekvaatori lähistel sagedasti kohatavat peene tuhasarnase purdmaterjali rohkust – geoloogid on juba tükk pead murdnud, kas tegu on iidsete järvede setetega või on see vulkaanilist päritolu.

Allikad ja lisalugemist: ERR Teadus, The Independent, Space.com

Originaaluuring: Nature

Foto: NASA/JPL/MSSS/Google

Toimetas Mariann Joonas