Nõukogude Liidu kaitseministeerium töötas väidetavalt kunagi salajase projekti kallal, mille eesmärk oli superinimese loomine. Selle projekti raames õnnestus rühmal teadlastel astuda kontakti võõra tsivilisatsiooniga. Kahte endist sõjaväelast intervjueeris ajaleht Pravda.

Vassili Jeremenko on esimene, kes selle projekti kohta ajakirjanikele teavet jagas. Ta töötas NL-i ajal KGB-s õhuvägede ja lennunduse arengu ühe juhina. Tema ülesannete hulgas oli ka tundmatute lendavate objektide (UFO-de) kohta informatsiooni kogumine. Mehe sõnade järgi kogunes sellist informatsiooni väga palju ja nähtus oli sõjaväe poolt laialt aktsepteeritud.

1983-1984 korraldasid kaitseministeerium, KGB ja teadlased laiaulatuslikke paranormaalsete nähtuste uuringuid katsepolügonil Vladimirovkas. Koha valik polnud juhuslik – eksperdid olid juba ammu enne seda märganud, et UFO-d ilmuvad alati kohtadesse, kus sõjaväe tehnikat ja relvi testitakse.

“Õppisime Vladimirovkas UFO-sid välja kutsuma. Et seda teha, suurendasime me drastiliselt sõjalendude arvu ja tehnika ümberpaigutamist. Kui tegime seda intensiivsemalt, siis ilmusid UFO-d 100% juhtudest”, selgitas Jeremenko.

Pärast kuus kuud kestnud katsetusi jõudis uurimiskomisjon kolmele põhijäreldusele. Esiteks, et kaasaegne teadus polnud veel valmis, et sellist fenomeni identifitseerida. Teiseks, et tegemist võib äkki olla USA või Jaapani luuretehnoloogiaga. Ja kolmandaks, et kontakt saadi maavälise tsivilisatsiooniga.

“Tänapäeval on UFO-teema üldlevinud. Oma skandaalimaigulisuse pärast ei taha tõsiteadlased oma seisukohti avaldada. Piloodid näevad neid objekte tihti, kuid tegemist on keelatud teemaga; sama kehtib astronautide puhul. Isiklikes vestlustes räägivad nad oma kohtumistest UFO-dega, kuid kardavad seda teha avalikkuse ees,” ütleb Jeremenko. Jeremenko usub, et kogu teema vajab tõsist lähenemist, sest see on turvaküsimus.

Oma kogemustest rääkis ka Aleksei Savin, kes töötas samuti kõrgel sõjaväelisel ametikohal ja tegeles erinevate ebatavaliste fenomenide uurimisega. Tema üksuse peamine projekt oli avastada viis, kuidas ergutada inimese aju supervõimsusel töötama. Rühma kuulus 200 eksperti üle terve NL-i. Savini väitel jõudsid teadlased järeldusele, et inimene on energia- ja informatsioonisüsteem, mis saab infot väljaspoolt. See on ka põhjuseks, miks inimene suudab välja arendada paranormaalsed võimed.

Et selgitada välja see välisallikas, kust inimesed infot saavad, moodustati kolm gruppi. Ühe moodustasid teadlased, teise sõjaväelased ja kolmanda naised. Savini sõnul tegid just naised uurimises kõige suuremaid edusamme. Üheks eesmärgiks oli teiste tsivilisatsioonide esindajatega kontakti saamine ja see saavutatigi tänu inimese aju häälestamisele.

Häälestamiseks ei kasutatud ei hüpnoosi ega uimasteid ning prooviti teatud meetoditega välistada hallutsinatsioonid ning hullumeelsus. Eriliselt häälestatud katsealustest õnnestus kuuel luua füüsiline kontakt ja kaks külastasid isegi kosmoselaeva. Samuti said nad pisut informatsiooni.

Selgus, et see kõrgeltarenenud tsivilisatsioon suhtus meisse nagu lastesse ja sellepärast polnud neil ka huvi meiega tõsisemasse dialoogi astuda. Aga kuna me oleme samuti osa universumist, võime me ennast ja teisi oma mõtlematute tegudega kahjustada, ning seepärast nad jälgivadki meid.

UFO-dega kontakti otsimine jätkus, kuni tulid suured poliitilised muutused. 1993. aastal uuringud lõpetati ja teadlased saadeti laiali. Siiski toimuvad Savini väitel siiani sõjaväelised aju-uuringud ning katsed andekate inimestega.

Kui ajakirjanikud Savinilt küsisid, et miks ta sellest kõigest nüüd meediale räägib, vastas ta: “Miks varjata midagi inimeste eest? Selle asemel peavad nad valmistuma uuteks väljakutseteks”.

Allikad ja lisalugemine: Pravda, ET Updates

Toimetas Maarja Aljas