Pluuto taga tiirleb pisike taevakeha, mille olemasolust polnud astronoomidel varem aimu ning üles on kerkinud küsimus: kust jookseb Päikesesüsteemi piir? Kõige rohkem ajab astronoome elevile see, et uue taevakeha orbiit on väga sarnane varem leitud kääbusplaneedi Sedna omale. See viitab võimalusele, et Päikesesüsteemi äärealadel võib leiduda kogukas seni tundmatu planeet, mis mõjutab väiksemate naabrite liikumisteekonda, kirjutab TÜ teadusuudiste portaal Novaator. 

Päikesesüsteemi inimesele tuntud osa võib jagada kolmeks piirkonnaks. Ümber Päikese tiirlevad Maale sarnased kiviplaneedid ja pisut kaugemal gaasist koosnevad planeedid. Neptuuni orbiidi tagustesse kaugustesse jääb jäine Kuiperi vöö, mille suurimad objektid on Pluuto ja Eris. Veel kaugemal asub komeetide kodu – Öpiku-Oorti pilv.

Siiani oli kõige kaugemaks teadaolevaks Päikesesüsteemi taevakehaks Sedna. 2003. aastal avastatud tõenäoline kääbusplaneet on kolm korda kaugemal kui Neptuun. Hiljuti leitud 2012 VP113 asub Sednast veelgi kaugemal. Sedna lähim kaugus Päikesest on 76 astronoomilist ühikut ehk Maa ja Päikese vahelist keskmist kaugust. 2012 VP113 ei satu meie tähele kunagi lähemale kui 80 astronoomilist ühikut.

Kauge objekti avastasid Havai Gemini observatooriumis töötav Chad Trujillo ja Washingtoni Carnegie instituudi astronoom Scott Sheppard. VP113 asub nii kaugel, et tundub liikuvat üliaeglaselt. Just see köitiski teadlaste pilku. Esimesed fotod kaugest taevakehast tehti 2012. aastal Tšiilis Cerro Tololo observatooriumi võimsa teleskoobiga. 2012 VP113 läbimõõt on umbes 450 kilomeetrit. Fotodel paistab see roosakana. Kuna taevakeha on Päikesest väga kaugel, koosneb see tõenäoliselt jääst.

Rahvusvahelise astronoomiühingu reeglite järgi peaks 2012 VP113 sobima kääbusplaneetide sekka. Sheppardi ja Trujillo hinnangul on sarnaseid taevakehi veel mitusada. Praegu analüüsivad nad kuue võimaliku kääbusplaneedi andmeid.

Kõige rohkem ajab astronoome elevile see, et uue taevakeha orbiit on väga sarnane Sedna omale. See viitab võimalusele, et Päikesesüsteemi äärealadel võib leiduda kogukas seni tundmatu planeet, mis mõjutab väiksemate naabrite liikumisteekonda. New Scientisti andmetel võib see planeet aga olla liiga külma temperatuuriga, et teleskoobid seda tuvastada suudaks.

Allikad ja lisalugemist: Novaator, New Scientist, Nature

Foto: newscientist.com

Toimetas Mariann Joonas