Rubriigis “Ajatu” avaldame vanu artikleid, mis ülelugemist tasuvad. Allolev lugu ilmus Telegramis esimest korda 8. jaanuaril 2014. aastal. 

Füüsik ja ulmeraamatute autor Brian Greene usub, et paralleeluniversumid eksisteerivad ning on üsna tõenäoline, et kuskil teises universumis eksisteerib paralleelselt teine mina või sina. Tegemist ei ole aga pelgalt fiktsiooniga. Ka teadlased on alates kvantfüüsika teooriate arendamisest hakanud üha enam uskuma paralleeluniversumite olemasolu. Teiste universumite avastamine on muutunud lausa rahvusvaheliseks eesmärgiks.

Üha enam kosmolooge nõustub Dr Brian Greene, raamatu “The Hidden Reality: Parallel Universes and the Deep Laws of the Cosmos” autoriga, et meie universum on vaid üks paljudest ning et vähemalt üks paralleelseid universumeid asub meile üsnagi lähedal, võib-olla vaid ühe millimeetri kaugusel. Meil ei ole võimalik seda maailma näha, sest see asub meie neljadimensioonilisest igapäevasest reaalsusest erinevas ruumis.

Max Tegmark, Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi füüsikaprofessor, usub, et multiversumi mudel ehk mudel “paljudest universumitest” on kaasaegse füüsika alustala ja ilmselt on seda teooriat võimalik millalgi tulevikus ka katsetada või ümber lükata. Ta rõhutab, et tegemist ei ole sci-fi-ga, vaid tõelise teadusega.

Paralleeluniversumi avastamine on rahvusvaheline eesmärk

Uurimused Euroopa Tuumauuringute Keskuse Suures Hadronite Põrgutis jätkuvad ning teadlased mainivad üha tihedamini “uut füüsikat”, mis peaks aitama uurijatel paremini mõista universumi seni tundmata aspekte. Uus füüsikaline lähenemine arendab paremaid arusaamu tumeenergiast, saladuslikust jõust, mis mõnede mõtlejate arvates viitab meile lähedal asuva “sõsaruniversumi” olemasolule.

Kosmoloogid on hiljuti märganud kummalisi juhtumeid. Andromeeda galaktika näiteks kihutas Linnutee poole kiirusega 321 000 kilomeetrit tunnis. Selline nähtus oleks loogiline vaid juhul, kui nähtamatu universumi gravitatsioon tõmbaks neid kahte galaktikat kokku. WMAP teadlased aga avastasid hiljuti Linnuteest 10 000 korda suurema jõu. Nad usuvad, et see info tõendab, et lähedal asub paralleeluniversum.

NASA paigaldas teiste universumite eksistentsi tõestamiseks vajaliku info kogumiseks Rahvusvahelisse Kosmosejaama Alfamagneetilise Spektromeeteri. Usutakse, et mõned paralleeluniversumid võivad koosneda antiainest. Selle kosmilise müsteeriumi lahendamine on rahvusvahelises huviorbiidis: projekti toetab enamik Euroopa Liidu riike, Taiwan, Hiina, Venemaa ja ka USA.

Kas inimestel oleks kunagi võimalik mõnda teist universumit külastada?

Hiljutises PBS-i intervjuus selgitas Lõuna-California ülikooli kosmoloog Clifford Johnson, et mateeria, gravitatsioonijõud ja magnetism on elemendid, mis seovad inimesi meile teadaoleva universumiga. Need elemendid ei lase meil ka lahkuda 4-dimensioonilisest maailmast. Lähedal võib küll asuda mõni teine universum, kuid selleks, et seda oleks võimalik jälgida või sellega kontakti astuda, peaksid inimesed mõistma selle paralleeluniversumi teistsuguseid dimensioone.

Gravitatsioon näib olevat kõigis universumites. Ehk on ühel päeval võimalik paralleeluniversumitega ka suhelda, kasutades selleks mõnd futuristlikku gravitatsiooni manipulatsioonivahendit. Johnson sõnab, et kui paralleeluniversum tõesti avastatakse, tunneks ta end inimesena vähem ainulaadsena; samas usub ta, et ta oleks ehk ka tänulik, sest palju asju, mille tegemiseks tal aega ei leidu, saavad ehk tehtud mõne tema koopia poolt kuskil paralleeluniversumis.

Brian Greene usub, et mõned universumid võivad meie omast olla peaaegu et eristatamatud; teistes võivad eksisteerida erinevad variatsioonid meist – universum, kus me võiksime olla teistsuguse pere, karjääri ja elu valinud. Võib ka juhtuda, et mõnes universumis on reaalsus meile mõistetavast elust niivõrd erinev, et me ei suudaks seda äragi tunda. Eksperdid ennustavad, et järgnevatel kümnenditel muutub kontseptsioon paralleeluniversumite olemasolust juba tõestatud faktiks.

Allikad: Institute for Ethics and Emerging Technologies, 9News

Foto: blog.speculist.com

Toimetas Hendrik Mere